τελευτή

Vanakreeka

Nimisõna

τελευτή naissoost

(teleutḗ)

1. lõpp (eeskätt ajaline kõpp, kuid samuti lause, sõna või näidendi lõpp)
2. surm

Vormid

Esimene käändkond.

• genitiiv: τελευτῆς

Hääldus

• (5. sajand eKr Atika) IPA: /te.leu̯.tɛ̌ː/

Tuletised

• τελευτάω