Aar
vaata ka: aar, AAR |
Inglise
Kohanimi
muudaAar [ɑːɹ], [ɑɹ] (USA)
Päritolu
muuda- Saksakeelsest nimest Aare.
Saksa
muudaNimisõna
muudaAar [aːɐ̯], [aːʁ]
(fail) |
meessoost
Vormid
muudaLiitsõnad
muudaFraasid
muudaPäritolu
muuda- Vanaülemsaksa aro, keskülemsaksa are, ar, gooti ara.
- Suguluses on vanaülemsaksa (8. sajand), keskülemsaksa ja vanasaksi arn, keskalamsaksa ārn, ārne, ārnt, ārent, keskhollandi aren, arent, arn, aern, hollandi arend, vanainglise earn, vanapõhja ǫrn, rootsi örn, taani ørn. Germaani juure *arn- kognaat on kreeka όρνις (órnis; 'lind, kukk, kana'; siit ornitoloogia), indoeuroopa kuju *har-en.
- Suguluses on veel armeenia oror ('kajakas'; 'loorkull'), vanaiiri irar või iral, kõmri eryr, leedu erelis, vanaslaavi orlьlъ (orĭlŭ), vene орёл.
- Need pärinevad indoeuroopa juurest *er-, *or- ('kotkas'; 'suur lind'). Algtähenduse avamiseks võrreldakse vanakreeka sõnaga άργός (argós; 'valgelt särav', 'kiire, liikuv'): pistrikut võidi iseloomustada 'välkuvana, väga kiirena'.
- 12. sajandil arvati seoses pistrikega jahipidamise arenguga kotkas õilsate jahilindude hulka. Kotka esialgse nimetuse tõrjus välja keskülemsaksa adelar ('õiliskotkas'), saksa Adler.
- 16. sajandini jäi Aar ('loorkull'; 'harksaba') liitsõna osana alles, näiteks sõnas Fischaar ja sõnas, millest nüüd on saanud Sperber ('raudkull', algne sisevorm 'varblasekotkas').
- 18. sajandi keskpaigas võeti sõna Aar luulekeeles uuesti kasutusele 'kotka' tähenduses.
Vaata ka
muudaVälislingid
muudaKohanimi
muudaAar [aːɐ̯]
(fail) |
naissoost
Vormid
muuda- Ei käändu.
Fraasid
muudaPerekonnanimi
muudaAar [aːɐ̯]
- Aar. Kasutatakse perekonnanimena (levinud Chemnitzis).
Vormid
muudaVälislingid
muuda
Prantsuse
Kohanimi
muudaAar [aʁ] naissoost
Taani
muudaNimisõna
muudaAar [ɔa] kesksoost