Arutelu:Језик

Keel kui suhtlusvahend? --TarmoK 13:59, 1 Jun 2005 (UTC)

Suur esitäht

Andres, kunagi vist mainisid miks kirjutad tähendusi suure tähega, oli see põhjendus et see on kui lause algus?

Minu arust oleks parem neid tähendusi kirjutada suured tähed vaid sinna kus need on, näiteks riigi nimede puhul kui on nimega tegu ja kui omadussõnaga siis väike algustäht. Samamoodi teevad ju ka sõnaraamatud --TarmoK 19:53, 1 Jun 2005 (UTC)

Jah, ma kirjutan sellepärast suure algustähega, et järgneb punkt. Punkt järgneb sellepärast, et järgnema peaks sõnaseletus ja näited. Me ju alustame ka Vikipeedias suure algustähega, olenemata sellest, kas kirjutatakse väikese või suure algustähega. Sõnaraamatud on teisiti üles ehitatud. Andres 05:53, 2 Jun 2005 (UTC)

Vikisõnaraamat on ju sõnaraamat. :o)

Vikipeedia on entsüklopeedia, seal kirjutatakse artikleid, mis on tekstid ja sellest siis tuleb et sõnad kirjutatakse nii nagu lausete kirjutamise reeglid ette näevad. Sõnaraamatust peaksin ju ikka leidma kuidas vastav sõna kirjutatakse teises keeles, seda nii õigete tähtede poolest (igasugused katused, täpid jne) kui ka kus kasutatakse suurt algustähte. Sõnaraamatud on rohkem kui "kuiv" info.

Jutt on ju ainult tõlgetest võõrkeeltest eesti keelde. Aga järele mõeldes leian, et tõlkevasted oleks tõesti parem anda nii, nagu nad kirjutatakse. Teen siis edaspidi nii. Andres 16:26, 2 Jun 2005 (UTC)

Kuigi eks ta parem võib-olla oleks lisada "mahlakust" lausete ja tekstidega, peaksid need minu meelest olema eraldi sellest informatiivsest osast. Siinsed artiklid tulevad niigi pikad ja sellised lisa tekstid oleks hea hoida minimaalsed et lugejal oleks võimalikult lihtne saada teada sõnade tähendus ja tõlked (ja vormid).

..ja sõnaraamatutes tuuakse ka näited sõnade järel ja need on tihti just fraasid, mitte täislaused a la onu proovis keele otsaga kas patareis on elektrit; vend kõrvetas supiga keelt --TarmoK 08:15, 2 Jun 2005 (UTC)

Ülesehitus on praeguse seisuga niisugune. Tõlge või tõlked eesti keelde, sõnaseletus, näitelaused koos tõlgetega. Ma ei saa aru, kuidas näitelaused tähendusest arusaamist raskendavad. Arvan, et ikka kergendavad, sest sealt on näha, kuidas sõna kasutatakse ning kuidas seda eri seostes tõlgitakse. Näitelaused on pealegi seletava sõnaraamatu standardne komponent.

Väljendasin ennast ehk vähe ebaselgelt. Sinu varasemast tekstist jäi natuke mulje et sõnade tähendusi peaks selgitama "entsüklopeedia stiilis", siis pika üksikasjaliku tekstiga. Selle kohta pidasingi silmas et selgitav teksti on hea hoida võimalikult kompaktne. Ja kui on sellist pikemat teksti (ajaloolist tausta, huvitavaid fakte jne.) siis see panna oma alalõiku, või ehk isegi teha artikli alaleht kuhu panna sellised "pikemad" andmed. Sinna ehk panna ka näiteks eesti keelsete sõnade puhul kõik 14 käänet ja pea lehele vaid põhikäänded(?) ja näiteks mõne võõrkeeles need erinevad aja vormid (prantslastel vist oli mäletamist mööda sedasi ka tehtud) --TarmoK 11:23, 3 Jun 2005 (UTC)

Kas ehk võiks teha nii, et teha artikli (alajaotuse) algusesse kompaktne kokkuvõte ning edasi üksikasjalik üksikasjalikum esitus? Seda selleks puhuks, kui mõnel lugejal peaks olema raske muidu peamist haarata. Tegin selle ettepaneku kord ka Kerile, kuid ta leidis, et praegusel kujul on piisavalt haaratav.

Ma ei poolda sisu hajutamist mitmele lehele.

Sõnade tähendused peaksid olema antud mitte entsüklopeedia, vaid seletava sõnaraamatu stiilis. Andres 12:55, 3 Jun 2005 (UTC)

Kui on tegemist selliste fraasidega, mida võib pidada ka omaette leksikaalseteks üksusteks, tuleb nad panna eraldi märksõnadeks. Asi on selles, et tuleb ju eraldi selgitada nende tähendust ja päritolu. Andres 16:26, 2 Jun 2005 (UTC)