Arutelu:A

Ma ei tea, kas "aragoni keel" on õige vorm. Andres 20:33, 26 Jun 2004 (UTC)

Leidsin sellele vormile kinnituse. Andres 05:51, 29 Jun 2004 (UTC)

a'la

Tihti kasutusel "nagu" asemel. Kas ee on prantuse keelest? "a'la carte"

Jah. Lisan viite sellele. Andres 10:55, 28 Aug 2004 (UTC)

väga pikk

• Selle artikli puhul võiks hakata kaaluma artikli tükeldamist, vt. näiteks hispaania vikisõnaraamatu lahendust: es:a

Minu meelest on vara. Praegu on minu meelest siiski hästi käsitsetav, kui kasutada sisukorda. Andres 3 juuli 2005 15:33 (UTC)

Alapealkirjad

Praegune alapealkirjastamise viis --- "Nimisõna 1", "Nimisõna 2", ei sobi, sest sisukorra koostamisel liidetakse juhul, kui alapealkirju "Nimisõna" on mitu tükki, lingile automaatselt järjekorranumber _2, _3 jne. Seega, inglise jaotises leiduv alapealkiri "Nimisõna" viitab hoopis eesti jaotise alajaotisele Nimisõna 1. Lahendus -- lisame sulud: "Nimisõna (1)", "Nimisõna (2)" jne. --Ker 15:33, 11 juuli 2005 (UTC)

Sellest sai arutatud üksvahe: vt. Arutelu:Abaka, Andresele meeldivad(?) sellised, mulle kohe üldse mitte (eelistan sellist varianti: en:game) kuid sinna see jäi ... --TarmoK 15:54, 11 juuli 2005 (UTC)

Mulle ei meeldi, aga ega see alternatiiv ka hea pole, nii et olen nummerdamisega üldiselt nõus. Iseasi on see, et leheküljed, millel nii pikk ja kohmakas sisukord, ajavad mulle küll hirmu nahka. --Ker 16:08, 11 juuli 2005 (UTC)

praegu on kolm ekraanitäit sisukorda(!), jumal tänatud et on see "peida" link ja lehekülg ise on vaat et kolmandiku jagu pealkirju ... ei ole sa Ker üksi kel hirm nahas :o) siit midagi leida on omajagu kunsttükk --TarmoK 20:48, 11 juuli 2005 (UTC)

Mul on tähtis ainult see, et eri sõnad oleksid eristatud. Number sulgudes sobib väga hästi.

Minu meelest on sisukord täiesti ülevaatlik, kui ma tahan mingit konkreetset keelt leida või saada ülevaadet, mis siin on. Funktsioneerivad siiski ainult keelepealkirjad. Andres 18:41, 12 juuli 2005 (UTC) Andres 18:38, 12 juuli 2005 (UTC)

Milles see ülevaade seisneb? et teab kui mitu tähendust on sõnal teatus keeles?

Saab ülevaate eeskätt selle kohtas, milliste keelte kohta infot on, ning saab minna vastava keele juurde. Ühe keele raamides sisukorda minu meelest eriti tarvis ei ole, kuigi sealt saab üht-teist teada ka sisu kohta. Andres 21:04, 12 juuli 2005 (UTC)

Kui kasutada seda pealkirjade nummerdamist siis peaks lõpetama tõlgete nummerduse, sest iga tõlge peaks siis olema ju oma pealkirja all. Portugali keele Eessõna puhul peaks siis ju olema 20 pealkirja või kuidas? ... :o) --TarmoK 19:29, 12 juuli 2005 (UTC)

Nii see nüüd ka päris ei ole. Näiteks patt (palataliseeritud) ja patt (palataliseerimata) on eesti keeles erinevad sõnad ja tuleks selle süsteemi järgi eraldi jaotustesse panna. Näiteks krants (segavereline koer) ja krants (halvustav sõna inimeste pihta, ülekantud tähenduses) peaksid jääma samasse jaotusesse. --Ker 19:42, 12 juuli 2005 (UTC)

On sõnu mille puhul on see selge, kuid teistel puhkudel olen arvamusel on selle piiri vahele tõmbamine subjektiivne ja eriti kui veel tulevad mäng võõrkeelsed sõnad mille variatsioone on meil keerulisem teada ... ei hakka vaidlema, aga jään oma eelistuse juurde et näha sõna (kirjapildi) kõik tähendused ühes kohas, sõltumata sellest kas on tegemist erineva sõnaga või lihtsalt variatsioon, minu arust on siin põhimõttelisem küsimus (nagu varasemas arutelus juba kirjutasin) vikisõnaraamatu lähenemisest: kas eesmärk on selgitada sõnu kui "entsüklopeedilisi objekte" või olla esmalt tõlke sõnaraamat kus on lisa ("entsüklopeedilist") infot --TarmoK 21:38, 12 juuli 2005 (UTC)

Minu kindel seisukoht on, et tegemist on just nimelt sõnavaraentsüklopeediaga, mitte lihtsalt sõnaraamatuga. Andres 21:54, 12 juuli 2005 (UTC)

P.S. tulp on sel juhul veelgi huvitavam näide: 3 erinevat sõna või 2 sõna ja 1+2 tähendust? :o) --TarmoK 21:38, 12 juuli 2005 (UTC)

Sisukorra funktsioonis on siiski bugi: nimelt minnakse sõltumata sellest, millisele alapealkirjale klõpsatakse, esimese seda nime kandva alajaotuse juurde. Andres 18:41, 12 juuli 2005 (UTC)

Siis kus see bugi on? proovisin FireFox-iga ja IE-ga (Win) ja iga kord läheb õige pealkirja juurde.

Tahtsin just sama küsida, kas on veel mingi viga, peale selle, millest mina rääkisin, ja kui, siis millise brauseriga see esineb? --Ker 19:31, 12 juuli 2005 (UTC)

Kasutan IE-d. Viga on selles, et kui alapealkirjad langevad kokku, siis minnakse alati esimese antud alapealkirja kandva alajaotuse juurde, kuigi klõpsatakse erinevaid kohti sisukorras. Ja tuleb meelde, et on veel mingi bugi, mis ei võimalda ka redigeerida õige koha pealt, välja arvatud keelealajaotuste puhul. Andres 21:04, 12 juuli 2005 (UTC)

proovin palju ma proovin ei ole veel kordagi tulnud vastu olukorda kus oleks valesse kohta läinud, ka sama sisuga pealkirjade puhul (näiteks "vaata ka" või "vormid") Seda kas läheb samasse kohta või ei võib vaadata, näiteks kui hiir on lingi peal, siis on näha et teisel korral on lingi lõpus "_2" ja kolmandal "_3" jne ... igal juhul huvitav mis moodi teil sedasi viskab --TarmoK 21:21, 12 juuli 2005 (UTC)

Ju see on siis nüüd ära parandatud. Ennist mulle tundus, et kuskil sain vale tulemuse. Andres 21:51, 12 juuli 2005 (UTC)

---

Kas sümboli erinevad tähendused ei võiks jääda võimalust mööda üheainsa pealkirja alla? Tahtsin ühte tähendust lisada, aga praegune olukord (seitse erinevat pealkirja) häiris liialt. --Ker 14. november 2005, kell 19.23 (UTC)

Nojah, võtame selle edaspidi artikli ehituse arutelus jutuks. --Ker 14. november 2005, kell 19.25 (UTC)

"õhk" keelte vahel

Kuidas keelte vahele õhku pannakse? Andres 18:38, 12 juuli 2005 (UTC)

tava "vahenditega" lihtsalt tehes 3 tühja rida (3 korda enter)

teine variant, kuna meil juba on mallid kasutusel pealkirjade jaoks, siis lisada mallidesse CSS stiilina margin-top -iga niipalju ruumi kui soovime. Olen lisanud osadele mallidele <br style="clear:both;" /> et kui on eelneva keele juures kasutatud malli mis "ujub", et see ei läheks selle pealkirja peale, sinna võib siis ka kergesti lisada seda "õhu" tegemise koodi --TarmoK 19:12, 12 juuli 2005 (UTC)

Teine võimalus oleks mõneti mõistlikum, ainult et minu meelest peaks lähtetekst ka loetav olema, ehk siis sinna kuluks ka veidi õhku ära. See küsimus kerkib küll ainult juhul kui miskipärast ei ole parajasti võimalik või otstarbekas sektsioonikaupa toimetada. --Ker 19:51, 12 juuli 2005 (UTC)

nõus lähteteksti osas, kolm reavahet on silmal hea ja kergem näha

Pooldan kolme reavahet. Andres 21:18, 12 juuli 2005 (UTC)

sektsioonide kauparedigeerimisega on vähemalt minul siin mõneti, ütleme ebamugavad kogemused. Ma ei tea mis selles pealkirjade mallides viki tarkvarale ei meeldi, aga millegipärast kui on kasutatud neid pealkirjade malle siis nihkub see sektsiooni redigeerimise link "ülespoole" (tuleb siis klikkida linki eelmise või veelgi varasema sektsiooni juures) Näib et tarkvara ei taju veel pealkirju malli sees.

teistes vikisõnaraamatutes on vist sellepärast ka see sektsiooni redigeerimise võimalus "ära võetud" loodetavasti tuleb sellele peagi lahendus --TarmoK 21:14, 12 juuli 2005 (UTC)

Minu kogemuse järgi on redigeerimine võimalik keelte kaupa. Andres 21:18, 12 juuli 2005 (UTC)

Proovi november artiklis redigeerida näiteks inglise keele osa; ette tulev tekst on tegelikult rootsi keele oma --TarmoK 21:41, 12 juuli 2005 (UTC)

Mul tuleb ette inglise keel. Andres 21:48, 12 juuli 2005 (UTC)

Minul läks nii, nagu Tarmo kirjeldas. --Ker 06:43, 13 juuli 2005 (UTC)

---

Miks Kategooria "Täht" ei ilmu? Andres 8. aprill 2006, kell 16.14 (UTC)

Kooloni asemel oli püstkriips. --Ker 8. aprill 2006, kell 17.41 (UTC)

---

"mis ühelisena vastab arvule 10" Ma pakuks parem "millele kümnendsüsteemis vastab arv 10" või midagi sarnast.--AivoK (arutelu) 11. august 2012, kell 16:43 (EEST)

Hea küll, aga kas ühelist ei ole tarvis mainida? Andres (arutelu) 12. august 2012, kell 11:07 (EEST)

Niipalju kui ma aru saan on ühelised (kümnendsüsteemi) arvu järk, mitte arv ise. Ma ei tea, võib-olla võiks siis kasutada sõna number sõna arv asemel.--AivoK (arutelu) 13. august 2012, kell 08:27 (EEST)