Arutelu:November

Soomäärangud tõlgetes

Võib-olla ei oleks tõlgetesse üldse tarvis soomääranguid? Andres 08:22, 21 Jun 2005 (UTC)

Pooldan soomäärangute jätmist tõlgetesse. Teinekord on vaja vaid teada kuidas mis on võõrkeelne vaste eesti keelsele sõnale ja mis soost ta on ja siin saaks kohe vastuse, selle asemel et klikkida lingil, oodata lehekülje laadimist ja siis sõna juurde minemist. Kuna see soomäärang on vaid üks-kaks tähte ja kursiivis (mis teeb ta veel "kergemaks") ei ole tal, minu arust, mingit segavat mõju.

Ja teisalt on ka huvitav näha kuidas sama sõna võib olla eri soost erinevates keeltes --TarmoK 08:18, 24 Jun 2005 (UTC)

Mul ei ole põhimõtteliselt midagi selle vastu. Lihtsalt on küsitav, miks peab sõna kohta tõlkes märkima soo, mitte aga teisi andmeid, milleta samuti sõna tegelikult kasutada ei saa. Ainuke põhjendus on minu meelest see, et soo märkimine võtab vähem ruumi, erinevalt muudest andmetest. Sel juhul aga pole selge, kust algab liiga suur pikkus. Andres 18:05, 25 juuni 2005 (UTC)

milliseid andmeid sa pead silmas? sõna saab kasutada ka ilma et teaks sõna sugu, erinev asi on kui õieti saab kasutada.

mis puutub "kust algab liiga suur pikkus" siis seda saab minu arust vedada just siia, soo märkimisele ... ja ka latinatsioonile. Kõik muud andmed, hääldus, tähenduse varjund (mis veel?) on liiga ebamäärased et neid saaks ühe sõnaga, ühe lühendiga märkida. Need vajavad tihti lisa selgitust ja selleks on siis sõna artikkel. --TarmoK 20:10, 25 juuni 2005 (UTC)

Näiteks ladina keeles antakse nimisõna sageli koos omastava käände lõpuga, mille põhjal saab öelda, millisesse käändkonda sõna kuulub. Inglise vikis on tõlgetes ühte keldi keelde (ma ei mäleta, millisesse) järjekindlalt antud omastava lõpp. Inglise vikis on ka omadussõnade tõlkimisel mõnikord antud mees- ja naissoovorm ning mõnikord ka mitmuse vorm.

Ma pean silmas õiget kasutamist. Sõna saab ju kasutada ka sis, kui näiteks ei teata, kuidas seda õigesti kirjutatakse.

Minu mõte oli lihtsalt selles, et kui olla järjekindel, siis peaksid kõik selgitused tõlkevastete kohta jääma vastavatesse artiklitele. Nähtavasti ei ole selline järjekindlus siiski päris otstarbekas. Kui me näiteks toome sõna jaanuar tõlkevasted saksa keeles, siis oleks nähtavasti otstarbekas selgitada, et sõna Jänner kasutatakse Austrias sõna Januar asemel. Andres 20:49, 25 juuni 2005 (UTC)

arvan et see on "libe tee" minna määratema kus riigis seda kasutatakse. Esiteks ei ole keelel (riigi)piire (lihtsalt näite mõttes: arvatavsti kusagil Austria piiri ääres kasutab ka kohalik sakslane seda jänner-it) ja teisalt on sõnu mille puhul keele kasutuse piirkondi/riike on nii palju et erinevusi nende vahel ei mahu reale ega kahelegi ära (bus/coach inglise keeles näiteks). Sellepärast arvan et parem on jätta sellised selgitused sõna artikli lehele. Lugeja vaatab siis ise et mis sõna sobib paremini kui on antud kaks või rohkemgi tõlkevastet --TarmoK juuni 27, 2005 11:29 (UTC)

Siin saab tuua argumente siia- ja sinnapoole. Mõtleme end praktilise kasutaja kohale. Ühelt poolt on õige, et õigupoolest peaks kasutaja kõigepealt kõik pakutavad tõlkevasted läbi uurima. See saab võimalikuks muidugi alles siis, kui kõik vastavad artiklid on olemas. Teisest küljest, kui oleks kohe võimalik anda vajalikku infot (näiteks et sõna on vananenud või regionalism või haruldane sõna, millest ei pruugita aru saada, või ehk ka soo kohta), siis miks ka mitte seda teha. See kergendaks kasutaja vaeva.

Teatud juhtudel on sõnal siiski täiesti kindel regionaalne iseloom. Isegi kui sõna "Jänner" võidakse teatud juhtudel kasutada ka Saksamaal, on ta ikkagi Austria sõna. Andres juuni 27, 2005 11:57 (UTC)