kas ei oleks mitte parem linkida lahti kirjutatud lühend ühele "sõnale" siis sõnaühendile, mis on selle lühendi tegelik tähendus, mitte üksikute sõnade kogum? Kui TPI kirjutatad lahti Tallinna Pölütehniline Instituut, siis üksikud sõnad ju ei anna kokku mida see sõnade ühend tähendab. Sarnane lugu on ka nende informaatika, organisatsioonide jne lühenditega --TarmoK 11:28, 20 Jun 2005 (UTC)

Üldjuhul olengi linkinud terve sõnaühendi, juhtumitel, mil aluseks olevat sõnade ühendit minu teada marginaalsel määral kasutatakse, olen püüdnud sõnad eraldi linkida. Ma pole küll veendunud, et see on õige talitusviis.
Võib ju kasutada paralleelselt koos ja eraldi linkimist. Andres 13:44, 20 Jun 2005 (UTC)
Informaatikamaailmas on küllalt sageli see häda, et puudub selge piir lühendi ja pärisnime vahel -- akronüümile antakse mitmeid erinevaid tähendusi, mõistet kasutatakse lahus selle algsest tähendusest jne. Siingi on akronüümi lahtikirjutusel pigem mõiste sisu avav funktsioon, eestikeelse seletuse jätsin esialgu kirja panemata.
Sellisel juhul saab anda eraldi erinevad tähendusvarjundid. Andres 13:44, 20 Jun 2005 (UTC)
Tegelikult on üldse kahtlane, kas sääraseid mõisteid ja protokollinimesid peaks käsitlema inglise keele rubriigis, ja kas neid peaks lühenditena vaatlema. Võibolla oleks õigem mõndagi neist rahvusvahelise nimetusena võtta? --Ker 11:56, 20 Jun 2005 (UTC)
Isegi kui võtad keeltevahelise nimena, võiks ikkagi ka inglise keele all olla. Andres 13:44, 20 Jun 2005 (UTC)
see on väga õige märkus, Ker sul informaatika kohta.
Mõneti ma pooldan seda rahvusvahelise nimetusena võtmist, sest minu arust peaks olema vaid üks koht (artikkel) kus on täpne selgitus mis midagi tähendab, kõigis muudes kohtadest (keeltest siis) peaks olema vaid tõlge sinna. Sellistel sõnadel (lühdenditel) mis on kasutusel üle maailma samamoodi, ei ole nagu mõtet hakata iga keelt välja kirjutama ja sedasioleks sellisele "rahvusvahelisele" keelele vajadus. Selle all on siis selgitatud pikemalt millest see lühend tuleb, siis iga sõna omaette lingitud ja selle järel eesti keelne (")tõlge("). ja see lehekülg oleks siis ka kategoriseritud sellesse keelde mis keelest see lühend tuleb.
Näitena siis IBM on "rahvusvaheline" ja "inglise". BMW on "rahvuvaheline" ja "saksa".
Kui on toodud tõlge eesti keelde, mis langeb täpselt kokku, siis tuleks minu meelest päritolu ikkagi selgitada ka eesti keele all. Andres 05:38, 21 Jun 2005 (UTC)
ja sellest seisukohast ei ole minu arust hea selgitada pikalt iga keele juures mida see lühend tähendab. näiteks AIDS oleks "rahvusvaheline" ja muude keelte variantide juures oleks vaid tõlkeks antud AIDS (näiteks hispaania keeles siis artikkel "SIDA" ja tõlkevasteks "AIDS" lingina ja sellejärel (ehk) mis sõnadest SIDA tuleb. Mõte on siis selles et SIDA tõlge on AIDS, mitte lahti kirjutatud sõnad, ja mida AIDS tähendab seda selgitada vaid ühes kohas. --TarmoK 19:56, 20 Jun 2005 (UTC)
Lühendid on ju põhimõtteliselt nagu sõnad. Kui sama sõna on kasutusel mitmes keeles, tuleks ju ukkagi anda sõnaseletus iga keele all. Teine asi on siis, kui on kuidagi ühemõtteliselt viidatud artikli algusesse, kus on alajaotus "keeltevaheline". Muidu ei tea ju sinna vaadata. Andres 05:38, 21 Jun 2005 (UTC)

Kasutada võib ka rubriike "Sünonüümid" ja "Päritolu". Andres 13:54, 20 Jun 2005 (UTC)

Simple API for XMI muuda

  • kas see on kindel? pole justkui kohanud. ei kohanud täna ka. --Ker 12:11, 20 Jun 2005 (UTC)
Sorry, näpuviga. 193.40.239.25 12:15, 20 Jun 2005 (UTC)
Naase leheküljele "SAX".