Parandasin vormistust. Kui eelisrad teistsugust vormistust, siis arutame. Andres 05:07, 11 juuli 2005 (UTC)

Mul pole sellise vormistuse vastu midagi, las olla. Samas - kas selline vormistus on standard ja peaks kõik edaspidised sõnad nii tegema? --Rauno 06:29, 11 juuli 2005 (UTC)
Meil ei ole standardit veel kokku lepitud, aga mina olen kasutanud sellist vormistust ja keegi pole sellele vastu hakanud, niipalju kui ma mäletan. (Võib muidugi olla, et keegi, kes seda loeb, hakkab nüüd vastu.) Meenub siiski, et on vaieldud selle üle, kas tasub iga sõna lingiks teha (argumendiks programmi töökiirus). Lihtsalt mulle tundub, et sellisel vormistusel on eeliseid võrreldes sellega, mida Sina kasutasid. Minu meelest võiks see olla standard. Kui Sul on ükskõik, siis palun kasuta seda. Kui leiad, et sellisel vormistusel on puudusi, siis arutame. Andres 06:39, 11 juuli 2005 (UTC)
Nojah, programmi töökiiruse argumendi kaalukus ilmselt kahaneb riistvaravõimsuste kasvades. Pigem tasuks mõelda sellele, et kas olukorras, kus sõnaraamat sisaldab ainult murdosa sõnavarast, on mõtet (isegi perspektiivis) aega kulutada eraldi artiklite loomisele iga sõna kõikide vormide kohta - võibolla tasuks keskenduda põhivormile ning tuua eraldi vormid põhivormi artiklis.
Ka mulle ei tundu töökiiruse argument kaalukana.
Programmi töökiiruse argument kasvab linkide arvu kasvades, ehk lehekülje pikkuse kasvades ning kasutajate arvu kasvades. Küsimus pole koduste arvutite töökiiruses, vaid ikka selle meretaguse masina töökiiruses. Seepärast esitatakse näiteks kategooria artiklite loendis lingid kahesaja kaupa. Kuni aga linkide arv artiklis sadadesse ei küüni, pole probleemi olemas. Hetkel on kahtlusaluste nimekirjas ainult kõiksugu sõnaloendid. --Ker 12:05, 11 juuli 2005 (UTC)
Me ei pea ju vormide artikleid kohe tegema, aga kui on teada, et nad niikuinii tulevad, võiks ju lingid ikkagi ära teha. Andres 11:12, 11 juuli 2005 (UTC)
Su tehtud muudatuste kohta veel ainult üks märkus - kasutamine ja päritolu pealkirjad peaksid kindlasti olema sügavama tasemega kui 2 - praegu on nad keelega samal tasemel.
--Rauno 10:35, 11 juuli 2005 (UTC)
See oli näpuviga, mis tuleb muuseas ka sellest, et mallid ajavad segadusse.
Alternatiivset vormistust vaata artiklist Abar (portugali keel).
TarmoK tegi ettepaneku kirjutada näited eraldi ridadele. Mul ei ole põhimõtteliselt selle vastu midagi, aga tahaksin ära oodata ka Keri arvamuse. Andres 11:12, 11 juuli 2005 (UTC)
Jah, pooldan näidete esitamist eraldi ridadel. Üldiselt tahaks mina vormistada näited nõnda, nagu nad on vormistatud prantsuse vikisõnaraamatu artiklis "yo". Seal kasutatakse küll, kui mu silmad ei peta, sidekriipsu, eelistaksin mõttekriipsu.
Varem oli ülakomade vastu see argument, et nad lõid otsingu sassi (otsinguindeksisse sattus sõna koos apostroofiga). Nüüd seda muret *vist* enam ei ole, minu vastuväited on esteetilist laadi. Või peaks ütlema, et minu silmal on praegust vormistust pisut raskem lugeda. Grammikese parem tundub, kui ülakomad ja nendevaheline tekst on mõlemad kursiivis, nagu siin ühe näitelausega kogemata juhtunud on. --Ker 11:58, 11 juuli 2005 (UTC)
Pooldan ka Keri pakutud prantsuse stiili; mõnusam lugeda ja ülakomadel ei ole siin vist suurt sisulist rolli. --Rauno 12:16, 11 juuli 2005 (UTC)
Prantsuse stiil mulle sobib, ainult et tahaksin, et näitelauses oleksid kõik sõnad lingitud. Mõttekriipsu asemel ei tohi mingil juhul olla sidekriips. Hakkaksin seda kasutama, kuid tahan kindel olla, et ka TarmoK-l ei ole eriarvamusi. Andres 18:31, 12 juuli 2005 (UTC)
Prantsuse lähenemine on jah hea. ja sõnad lingiksin ma ära, hea lihtne sõnu vaadata. Et vormistus oleks siis selline(?):

võõrkeelne-sõna

  1. eestikeelne-esimene-tõlge-üks-või-mitu-sõna
    võõrkeelne-näidis-lause-1-1-kursiivis-kõik-sõnad-lingitud - eestikeelne-tõlge-näidis-lausele-1-1
    võõrkeelne-näidis-lause-1-2-kursiivis-kõik-sõnad-lingitud - eestikeelne-tõlge-näidis-lausele-1-2
  2. eestikeelne-teine-tõlge-üks-või-mitu-sõna
    võõrkeelne-näidis-lause-2-1-kursiivis-kõik-sõnad-lingitud - eestikeelne-tõlge-näidis-lausele-2-1
    võõrkeelne-näidis-lause-2-2-kursiivis-kõik-sõnad-lingitud - eestikeelne-tõlge-näidis-lausele-2-2

ja "Juhend" oleks järgnev?: näidislause või -fraas kursiivis ja sõnad lingitud, selle järel tühikutega eraldatud mõttekriips ja näidislause või -fraasi eestikeelne tõlge püstkirjas, sõnad linkimata. Iga näide on omaette real. Näide ja tõlge algavad lause korral suure tähega, fraasi korral väikese tähega. --TarmoK 20:58, 12 juuli 2005 (UTC)
Naase leheküljele "Yo".