Redaktsioon: 22. märts 2006, kell 02:39 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Administraatorid 118 718 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. märts 2006, kell 13:14 redigeeri eemalda TarmoK (arutelu \| kaastöö) 1707 muudatust Good bye, and good luck Uuem muudatus →
101. rida: :::: Ma ei saa aru. Kui kaastöid ei tehta, kuidas siis saavad tekkida lahknevused? Eesialgu on halba materjali siin vähe. Küllap Vikisõnaraamatussegi tuleb koostajaid juurde. ::::: Hetkel jah on sisu hulk kuidagi kontrollitav, kuigi tegelikult ei nõustuks ka sellega. ::::: Kahjuks on see sama loogika kui maja ehitades et teeme ühe tellise paksuse seina see on piisav praeguse ühekordse maja jaoks, kui üks päev rohkem võimalusi on/tuleb siis ehitame sellest ka pilvelõhkuja valmis, unustades ära et pilvlõhkuja vajaks "väheke" tugevamaid seinu. --[[Kasutaja:TarmoK\|TarmoK]] 25. märts 2006, kell 10.14 (UTC) :::: Ega siis materjali kvaliteet sellepärast halvemaks lähe, et üks asi on mitmes kohas. Halval kvaliteedil on muud põhjused. [[Kasutaja:Andres\|Andres]] 20. märts 2006, kell 14.05 (UTC) ::::: kui õunakorvis on paar õuna viletsad siis ei kutsu ka teised õunad sööma. Muu materjali kvaliteet iseensest ei lange kui kõrval on viletsa kvaliteediga materjal, kuid lugejana kaob mul kindlus kas see on kvaliteetne või mitte ja lõpptulemus on sama: kogu materjali kasutamine on kaheldav. --[[Kasutaja:TarmoK\|TarmoK]] 25. märts 2006, kell 10.14 (UTC) Kas Sa tahaksid, et sõnaraamatus oleks vähem informatsiooni? [[Kasutaja:Andres\|Andres]] 10. märts 2006, kell 06.44 (UTC) 113. rida ⟶ 119. rida: :::: Ma ei saa sellest vastandusest aru. See info, mis aitab kaasa teksti mõistmisele, on ju lingvistiline. Peale selle, sõnaraamat peab aitama kaasa ka tekstide tõlkimisele ja tekstide genereerimisele ja andma entsüklopeedilist teavet sõnade kohta. Mis praegu segab sõnaraamatu kasutamist teksti mõistmiseks? [[Kasutaja:Andres\|Andres]] 20. märts 2006, kell 14.05 (UTC) ::::: Segab see et esikohal on sõna kui lingvistiline "objekt" (kutsugem seda nii) ja info selle kohta, kui soovin näha teise, tavainimese (vs. lingvist) jaoks samasugusena näiva "objekti" tähendust siis pean seda hakkama otsima kogu selle lingvistilise info vahelt. Ehk teisisõnu kui küsiksin autospetsilt nõu millist autot osta, hakkab ta rääkima valuvelgedest ja jõuülekannetest jne, kui soovin vaid teada kas on parem osta väike linnaauto või natuke suurem pereauto. (auto on kogum juppidest, kuid on ka väikeauto, maastur, väikebuss jne) --[[Kasutaja:TarmoK\|TarmoK]] 25. märts 2006, kell 10.14 (UTC) ---- 145. rida ⟶ 153. rida: :: Ma ei käi sellega peale, lihtsalt arvan, et (eriti pika artikli puhul) lugeja vaatab kõigepealt sisukorda, ja kui "vaata ka" artikli alguses sisukorras ei kajastu, siis ta ei pruugi seda märgata. Ma võin muidugi eksida. [[Kasutaja:Andres\|Andres]] 21. märts 2006, kell 23.39 (UTC) ---- ''Järgnev on viimane sõnavõtt minu poolt ja lõpetan oma "kapriisitsemised", "jonni ajamised" jne ja soovin edu "Vikisõnaraamatu" nimelisele projektile. Püüan selgitada veel kord oma arvamusi, vaateid ja arusaamu, millel on (oli) vaid üks ainum eesmärk: teha Vikisõnaraamatust laialdaselt ja lihtsalt kasutatav sõnade infovaramu. Ja järgnev ei ole kellegi, kogu lugupidamise juures, süüdistamine või kättemaks, kuigi need sellisena võivad kõlada. vaid lihtsalt tõdemused'' Lugesin varasemaid arutelusid siin ja ka inglise wikis ja vaadanud siinses ja teistes wikides tehtud tööd ning esile tuleb kaks põhiprobleemi sõnaraamatu tegemisel. Esmalt püüd teha sõnade entsüklopeediat vs. sõnaraamatut kus saab selgust mida sõna tähendab. Siis sõnu võetakse kui "objekte" millel on teatud omadused jne, selle asemel et võtta sõnu nii nagu neid igapäevases elus valdav osa meist kasutab, sõnadena (tähekombinatsioon) millel on tähendus ja mida kasutatakse suhtlemisel, vahendina info vahetuseks. Ja teine probleem on materjali esitlemise tähtsuse alahindamine, materjali kvantiteedi eelistamine materjali esitlemise kvaliteedile. Selles ei saa süüdistada tegijaid, sest eks igaüks teeb seda mida ta kõikse paremini oskab ja arva et on parim, kuid kui Vikipeedias veel töötab see lähenemine et lisame materjali ja vormistame seda natuke, siin ühtmoodi, teisal jälle väheke teistmoodi, siis Vikissõnaraamatu puhul on materjali esitlemine palju tähtsamal kohal. Nimetaksin seda erialaseks pimestumiseks, või teisisõnu kui ainuke tööriist on haamer siis paistavad kõik asjad naeltena. Tööriist on siin MediaWiki ja entsüklopeediline mõtlemine. Tehakse et saaks tehtud, ja palju ei vaevata pead kas kellegile teisele sellest sedasi ka arusaadavalt kasu on ja kas saaks selgemini teha. Lugeja ära unustamine. ''ja vastused eelpool esitatud väidetele, "argumentidele":'' ''probleeme, mis tekiksid redigeerimisel ja süsteemi integreerimisel teiste vikisõnaraamatutega.'' - esiteks näha probleemi võib olla, ja võib ka mitte olla ja selle võib ka oma silmis tekkitada, ilma püüdeta süveneda, kuid see selleks ja sõltumata sellest küsimus jääb milleks seda tööd siin tehakse, kas endale, lihtsalt ajaviide/hobi või on püüe teha kasutatavat "toodet" ''Tarmo soovi loogika on vastupidine sellele loogikale, millest lähtuvalt suur- ja väiketähte eristama hakati.'' - ja see "loogika" on/oli? ... selle idee taust oli see et oleks mõneti lihtsam leida sõnu, kui eri keeltes kirjutatakse erinevaid sõnu eri moodi, kuid samade tähtedega. Et kasutajal ei oleks vaja ingliskeelset "kind" materjali, kui otsib saksakeelset sõna. Ühel leheküljel oleva materjali hulga vähendamine. Ideena on see tore ja hea, kuid igal asjal on omad nüansid, mida aga on vaevutud väga vähe läbi mõtlema, või teisisõnu lahmitud sama haamriga ka need nüansid. ''võtku seda kui võõrvikide poolt tehtud ettekirjutust.'', ''...ei ole põhimõttelisi lahknevusi.'' - mingi punt kes on piisavalt aktiivselt tegutsenud, nii et nende stiil on kõikse nähtavam, on ühte moodi hakanud midagi tegema ja siis teised järgigu seda ja ärgem jumala pärast kasutagu oma mõistust et mõelda kas see on läbi mõeldult tehtud ja kas teistmoodi saab ka teha(?) ... Küsimus käib suhteliselt vähestest juhtumitest, kuid asi ei ole selles, küsimus on neis kahes põhiprobleemis. ''On kümneid teisi vikisõnaraamatuid, milles on teatavad väljakujunenud traditsioonid. Kui keegi tahab teha nendega ühildumatu sõnaraamatu, on tal selleks vabadus -- mõnes muus serveris'' - neid "traditsioone" on sadu ja igas sõnaraamatus varieeruvad samadki asjad, kuid seda võib tunnistada endale, või lihtsalt silma kinni pigistada. Soovin edu neile esimestele ja tegusatele kes said oma (ütleks isiklikud) "traditsioonid" erinevates Vikisõnaraamatutes sisse viia ja loodan et neil jätkub oma projektide tegemiseks energiat jätkuvalt. ''.. on võimalik ühtne, lihtsastimõistetav poliitika interwikilinkide osas. ... peaksime meie praeguses olukorras tegema topeltlingid igasse välisesse vikisõnaraamatusse ja hämaraks jääb, kuidas nood omakorda meie artiklile viitama peaksid'' - Miks proovid ajada segamini lehekülje nime (pealkiri) ja leheküljel kajastatavat sisu? Interwikide linke saab teha sama moodi edasi, kui pealkiri on "''Xxx''" siis iw-lingid on ka "''Xxx''" ja vastavalt kui pealkiri on "''xxx''" siis iw-lingid on "''xxx''". ... rääkimata sellest et tõsta üht väikest lisa detaili, ja sõna mõistmise suhtes mitte väga olulist, samaväärseks selgusega, on minu silmis järjekordne näide "pimestumisest". ... ennetades argumente et lingid on sõnadelt sõnadele, siis seda nad jäävad ju ka olema, kui ühe keele sõna seletus on viidud "''Xxx''" lehelt "''xxx''" -lehele siis "''Xxx''" lehele jääb ikkagi selle keele märge. ... ja ehk võiks ka küsida, miks teised ei võiks meie järgi teha. Siin tuleb esile see probleem et ei ole ühtset kohta (kõikide vikisõnaraamatute jaoks) kus saaksid erinevad ideed rahulikult haududa ja näha kuidas need töötaksid, enne kui need trambitakse maha ilma et võtaks aega ja prooviks mõelda väheke erinevalt kui on harjunud. ... Väiksemas Vikis on lihtsam neid ideid arendada, kuid teisalt ei suuda need lihtsalt laiemalt kõlapinda saavutada... ''...pole osatud vahet teha kahel samakujulisel sõnal...'' - vabandust aga kui paljud oskavad teha vahet ja kui paljud mitte? enamus ei oska, sest sõna võetakse kui tähtede kombinatsiooni millel võib olla erinevaid tähendusi. Kas see on vale? ei, see ei ole vaid lingvistiliselt õige. Samamoodi võiks öelda et 20 aastat vana, vevalt koos püsiv, sapaka loks ei ole auto ja auto on vaid Mercedes, oleneb ju kelle käest küsida. ''...tõlgete otsimine tõeline vaev'' ja teised samasugused väited et midagi on keeruline, raske, võimatu - on saadud esitatud variante kuidas saab erinevaid küsimusi lahendada, kuid ... paistab et lihtsam on midagi väita raskeks, keeruliseks jne kui istuda maha, panna kõrvale oma harjumused ja mõelda kuidas võiks ideaalis olla ja siis vaadata mida on võimalik saavutada olemasolevate võimaluste ja oskustega ja kui kaugele see jääks ideaalist Tänan täheleapnu ja aja eest ja edu! "''Good bye, and good luck''" --[[Kasutaja:TarmoK\|TarmoK]] 25. märts 2006, kell 10.14 (UTC)

Arutelu:reede: erinevus redaktsioonide vahel