Malli arutelu:es-conj-ir

Hispaania keele reeglipäraste -ir lõpuliste tegusõnade pööramistabel.

Kasutamine muuda

Parameetriks lisada verbi infinitiiv ilma -ir lõputa.

Näiteks: partir

{{es-conj-ir|part}}

Tulemus näeb välja selline

Pööramine muuda

partir on reeglipärane -ir lõpuline tegusõna.


Verbi partir pööramine
infinitiiv partir
gerundium partiendo
kesksõna partido, -a
arv ainsus mitmus
isik esimene teine kolmas esimene teine kolmas
kindel kõneviis yo él nosotros vosotros ellos
lihtajad olevik parto partes parte partimos partís parten
imperfekt partía partías partía partíamos partíais partían
umbmäärane minevik partí partiste partió partimos partisteis partieron
tulevik partiré partirás partirá partiremos partiréis partirán
tingiv kõneviis
(postpreteeritum)
partiría partirías partiría partiríamos partiríais partirían
liitajad Liitaegu vaata -ir
subjunktiiv yo él nosotros vosotros ellos
lihtajad olevik parta partas parta partamos partáis partan
imperfekt partiera
partiese
partieras
partieses
partiera
partiese
partiéramos
partiésemos
partierais
partieseis
partieran
partiesen
tulevik partiere partieres partiere partiéremos partiereis partieren
liitajad Liitaegu vaata -ir
- él nosotros vosotros ellos
käskiv kõneviis puudub parte parta partamos partid partan

Arutelu muuda

Oleks hea, kui vormid oleks varustatud linkidega. Andres 05:55, 11 juuli 2005 (UTC)

Arvan, et "kahtleva kõneviisi" asemel võiks olla "subjunktiiv" või "konjunktiiv". Tingiv kõneviis ei saa olla kindla kõneviisi all. Arvu ja isiku markeerimine asesõnadega ei ole kuigi läbipaistev. "Lihtminevik" ja "üldminevik" on raskesti eristatavad. Andres 05:59, 11 juuli 2005 (UTC)

Ma arvan, et "subjunktiiv" ja "konjunktiiv" on koledad võõrsõnad, millest keskmine sõnastikukasutaja vaistlikult aru ei saa. Kui vähegi võimalik võiksime kasutada maakeelseid vasteid. Kõneviisi märkuse osas olen nõus. "Üldmineviku" asemel võiks kasutada ka lihtsalt "Minevik", ent sel juhul oleks nad samuti raskesti eristatavad.--Rauno 06:39, 11 juuli 2005 (UTC)
Variant on kasutada neid "koledaid võõrsõnu" kuid lisada "abitekst" sarnaselt nagu sõnatüübi mallides: mitmuses (hiirega peale minnes "avaneb" tähendus) ... keskmise sõnastikukasutajana olen üks kellele need palju midagi ei ütle :o) kuigi tean et need keeleõpetuses on kasutusel --TarmoK 06:52, 11 juuli 2005 (UTC)
Võõrsõnad on küll probleemiks, aga omasõnadki ei pruugi arusaadavad olla. Mulle isiklikult tundub, et "kahtlev kõneviis" on ebatäpne ja eksitav, sest see väljend peaks ju tähistama dubitatiivi, mida hispaania keeles ei ole. Sõna "konjunktiiv" on eestikeelsetes teatmeteostes olemas. Võib ka teha selle sõna lingiks, siis saab tähenduse kohe järele vaadata. Olen nõus, et eestikeelseid vasteid tuleks võimaluse korral kasutada, kuid minu meelest see siin võimalik ei ole, nagu ka näiteks "daativi" puhul.
Mis puutub minevikuvormidesse, siis "lihtminevik" on kahemõtteline, sest pretérito simple on ju í-vorm, mitte ía-vorm. Pakun, et võiks kasutada väljendeid "imperfekt" ja "umbmäärane minevik" (pretérito indefinido). Andres 07:00, 11 juuli 2005 (UTC)
Kui vähegi võimalik, tuleks ikkagi kasutada sõnu, mis on lugejale täiendava otsimiseta vaistlikult arusaadavad, samas loomulikult täpsuses järeleandmisi tegemata. Kui on valida arusaamatu võõrsõna ja omasõna vahel, siis ma eelistan omasõna.
Pooldan seda põhimõtet. Leidsin praegu, et "Hispaania-eesti sõnastikus" on modo subjuntivo tõlgitud subjunktiivina. Arvan, et peaksime jääma selle juurde, sest paremat pole. Andres 09:33, 11 juuli 2005 (UTC)
condicional, mis on pöördekategooriana hispaania keeles kindla kõneviisi all, eestikeelne vaste on tingiv kõneviis ehk konditsionaal, mille eestikeelne vaste võiks olla näiteks tingimuslik, seda on ka sõnastikes kasutatud.
Eestikeelsed terminid on "tingiv kõneviis" ja "konditsionaal". Tegemist on hispaania keeles kindlasti eraldi kõneviisiga. See, et teda vaadeldakse kindla kõneviisi all, ei pea paika. Võimalik, et mõnes pööramistabelis on ta mugavuse pärast paigutatud kindla kõneviisiga kokku. Sõna "tingimuslik" siia ei sobi. Andres 09:33, 11 juuli 2005 (UTC)
imperfekt on võibolla tõesti kõige täpsem mõiste, samas kas tõesti ühtegi eestikeelset sõna pole?
--Rauno 08:43, 11 juuli 2005 (UTC)
On eestikeelne sõna "lihtminevik", kuid ma ei pea selle tarvitamist siin sobivaks, sest hispaania keeles tähendab pretérito simple hoopis teist aega. Andres 09:33, 11 juuli 2005 (UTC)
Ega eesti keelt saa kõigi maaima keeltega sobima panna... Kui hispaania imperfekt vastab eesti lihtminevikule, siis nii peaks tõlkimagi. See oli öeldud hispaania keelest õieti midagi teadmata. --Ker 16:17, 11 juuli 2005 (UTC)
Vastuväited. 1. Sõna "lihtminevik" on eesti keeles tarvitusel eeskätt eesti keele grammatika kirjeldamiseks: erinevalt täis- ja enneminevikust on see ainsa minevikuna lihtaeg. Seevastu hispaania keeles on mõlemad kõnealused ajad lihtajad, seetõttu ei ole see sõna hispaania keele puhul piisavalt informatiivne. 2. Teiste keelte kategooriate nimetamisel tuleb arvestada (ja arvestatakse) vastava keele grammatikatraditsiooni. See aitab kategooriat identifitseerida. Leian, et vastuolu hispaania grammatikatraditsiooniga tekitaks ülearust segadust. 3. Mõlemat nimetatud aja vorme tõlgitakse eesti keelde enamasti lihtmineviku vormiga, seetõttu vastavusest ei saa juhinduda. Andres 18:54, 12 juuli 2005 (UTC)
Tänan selgitamast, see seletus tundub mulle veenev. --Ker 19:55, 12 juuli 2005 (UTC)

"-des vorm" (õige: des-vorm) siia ei sobi, sest nii saab öelda ainult eesti keele vormi kohta. Pealegi on sama vormi tõlkeks ka -mas-vorm. Minu meelest peaks siin olema "gerundium", sest see vastab hispaanias terminile.

"Mineviku kesksõna" ei ole õige, sest see vorm on aja suhtes neutraalne. See on passiivi kesksõna või ka lihtsalt kesksõna, sest muid kesksõnu hispaania keeles pole. Andres 09:42, 11 juuli 2005 (UTC)

Mis siis ikka, kui muid ei ole, siis kasutame võõrsõnu ja loodame, et peagi tekivad nendele vastavad selgitavad artiklid siia või wikipediasse. Pealegi, kuna tegemist on malliga, siis on seda hiljem paremate valikute ilmnemisel lihtsasti võimalik parandada. --Rauno 09:59, 11 juuli 2005 (UTC)

Mis puudutab aga tingiva kõneviisi eraldi paigutamist, siis seda ma ei poolda. Kõikides pööramistabelites (ja pööramistabeli üle me siin ju arutlemegi), mida olen leidnud, on Condicional (Postpretérito) paigutatud kindla kõneviisi alla. Kuidas ta keeleteaduslikult paigutub, on omaette teema. --Rauno 10:14, 11 juuli 2005 (UTC)

Näiteks "Hispaania-eesti sõnaraamatus" on teistsugune pööramistabel.
Ma saan nüüd aru, miks konditsionaal niiviisi on paigutatud. Asi on sellest, et ta on pärit ajavormist (postpreteeritumist). Siis võiks ehk kirjutada "Tingiv kõneviis (postpreteeritum)". Andres 11:20, 11 juuli 2005 (UTC)

Kas mitte sõna vos ei ühildu mitmuse teise pöördega? 213.35.130.18 18:14, 20 juuli 2005 (UTC)

Vos on mitmes Ladina- ja Kesk-ameerika riigis kasutusel just ainsuse teise isikuga. --Rauno 18:25, 20 juuli 2005 (UTC)

Mall malli sees muuda

Tahaksin eraldada pöördetabeli kujunduse ja pöördkondade loogikad eraldi mallidesse. Kas on võimalik välja kutsuda üht malli teise seest, nii et parameetrid ka edasi kanduksid? Kas näiteks nii töötaks:

kujunduse_mall:

infinitiiv {{{1}}}
gerund {{{2}}}
{| border=1
|infinitiiv
| {{{1}}}
|-
|gerund
| {{{2}}}
|}

1_pöördkonna_mall:

{{kujunduse_mall|{{{1}}}ma|{{{1}}}mas}}

2_pöördkonna_mall:

{{kujunduse_mall|{{{1}}}ma|{{{2}}}s}}

Pöördkonna malli väljakutsumine artiklist:

{{1_pöördkonna_mall|tege}}
või
{{2_pöördkonna_mall|kirjuta|kirjutade}}

--Rauno 18:46, 27 juuli 2005 (UTC)

lühike vastus on et jah on võimalik kasutada malli malli sees, kuid seal on omad n.ö. reeglid, osad variandid töötavad, osad mitte. Lühidalt vaadates, see mida soovid peaks olema võimalik, kuigi ei süvenenud sügavamalt et täpselt mõista mis lõpptulemust soovid.
meta-s on päris hea õpetus neist mallidest, et kui ei ole enne ette jäänud siis võib kasuks tulla lugeda näiteks neid artikleid: meta:Help:Template ja meta:Help:Template names, variable names and parameters depending on a variable or parameter --TarmoK 21:15, 27 juuli 2005 (UTC)
Naase leheküljele "es-conj-ir".