diction

Inglise

Nimisõna

diction [ˈdɪkʃən], [ˈdɪkʃn]

(fail)

(Ameerika)

1. väljendusviis, sõnastus, sõnavalik, stiil, keel. Sõnade valik ja kasutamine kirjas või kõnes, eriti õigsuse ja selguse seisukohast.

   Sünonüümod:

   • wording
   • phrasing
   • parlance
   • choice of words
   • phraseology
   • verbiage

2. diktsioon. Hääldamise viis, eriti selguse seisukohast.

   Sünonüümid:

   • elocution
   • articulation
   • enunciation

3. vananenud: Sõnaline kirjeldus.

Vormid

• mitmus: diction

Tuletised

• dictional
• dictionally

Fraasid

• clear diction
• deadly diction
• the diction of poetry
• good diction
• have good diction
• in diction
• poetic diction

Päritolu

Keskinglise diccion.

Ladina sõnast dictio 'ütlemine; väljendusviis', hilisladina 'sõna'.

1540ndatel 'sõna' tähenduses, 1581 'väljendusviisi' tähenduses.