halapaju

Eesti

Nimisõna

halapaju

1. Taimeliik Salix acutifolia.

   Tõlked:

   • baškiiri: ҡыҙыл тал
   • ersa: сювозь лопа каль
   • hiina: 尖叶柳, 红柳
   • inglise: Siberian violet-willow, long-leaved violet willow, sharp-leaf willow, Caspic willow, sharp-leaved willow, sharpleaved willow, bog willow, glaucous willow, pussy willow, silver willow, swamp willow
   • jakuudi: дьахтар талаҕа
   • kreeka: κόκκινη ιτιά
   • ladina: Salix acutifolia
   • leedu: smailialapis karklas
   • läti: smaillapu kārkls, sarkanais kārkls
   • mokša: оржалопа каль
   • poola: wierzba ostrolistna, wierzba kaspijska
   • prantsuse: osier violet, saule à feuilles aiguës, Saule violet sibérien, saule violet à longues feuilles saule à feuilles étroites
   • rootsi: spetsdaggvide
   • saksa: kaspische Weide, spitzblätterige Weide, spitzblättrige Weide
   • soome: huurrepaju, idänhärmäpaju
   • tadžiki: сурхбед
   • tšehhi: vrba špičatolistá
   • türgi: tavulga
   • udmurdi: йылсо куаро бадь
   • ukraina: верба гостролиста, червона шелюга, червоний верболіз, верболіз червоний, краснотал, красноталь, шелюга, шелюг, шевлюг, шелюг червоний, шевлюг червоний
   • valgevene: ракіта
   • vene: шелюга, остролистная ива, ива остролистная, красная верба, краснотал

2. Peenikeste rippuvate okstega paju.

   Sünonüümid:

   • leinapaju

Päritolu

Sõnadest hala- ja paju.

hala- puhul oletatakse kuulumist soome-ugri tüvevarra (Karl Pajusalu. Millal puud nimed said? – Sinu Mets, 28. november 2013, lk 20.) või balti päritolu (Eesti etümoloogiasõnaraamat). Viimasel juhul pärineb samast juurest leedu sõna žalsvas ('rohekas') ning liivi alābõz ('paju, remmelgas') ja soome halava ('raudremmelgas, raudpaju'). Sõna hala- on lähendatud ka soome sõnaga salava (Pajusalu, op. cit.).

Rahvapärane nimetus on terminina omistatud ühele kindlale liigile.

Sõna algusosa seostatakse ka sõnaga hala ning "halapaju" kasutatakse ka "leinapaju" sünonüümina.