juurekael

Eesti

Nimisõna

juurekael

1. Koht, kus peajuur läheb üle varreks (hüpokotüüliks).

   Tõlked:

   • inglise: root collar (root-collar), root neck, root crown, cingulum, crown, multicipital caudex, collar, collar root, collet
   • itaalia: colletto
   • kasahhi: тамыр мойны
   • ladina: collum radicis
   • läti: saknes kakliņš
   • portugali: colo, colo da raiz
   • prantsuse: collet, nœud vital, pied d'arbre (puul)
   • rootsi: rothals
   • saksa: Wurzelhals, Wurzelanlauf
   • taani: rodhals
   • tšehhi: kořenový krček
   • soome: juurenniska
   • vene: корневая шейка, шейка корня

Tuletised

• ebajuurekael

Liitsõnad

• juurekaelapõletik

Päritolu

Sõnadest juure (juure-; omastav sõnast juur) ja kael.

Tõlkelaen saksa sõnast Wurzelhals.