Eesti

Nimisõna (1) muuda

lood

  1. Seade vee sügavuse mõõtmiseks.
    Tõlked:
  2. Riist püstsihi, rõhtsihi või kaldsihi määramiseks.
    Tõlked:
  3. Rõhtsihi või püstsihi määramise vahend, milles vedelikuga täidetud ampullis on õhumull.
    Sünonüümid:
    Tõlked:
  4. Seade kaalu või muu mõõteriista normaalasendisse seadmiseks.
    Sünonüümid:
    Tõlked:
  5. Ristseisu mõõtevahend, kitsas plaat, mille külge on nõõriga kinnitatud raskus.
    Sünonüümid:
    Tõlked:

Vormid muuda

Tuletised muuda

Liitsõnad muuda

Fraasid muuda

Päritolu muuda

Keskalamsaksa sõnast lōt, lode 'plii, pliikuul; lood mere sügavuse või püstsihi mõõtmiseks; pool untsi; münt'.

Välislingid muuda

Nimisõna (2) muuda

lood

  1. Paepealne ala, mille pinnakate ja mullakiht on õhukesed või puuduvad.
    Sünonüümid:
    Tõlked:
  2. Väike puudeta saar.
    Sünonüümid:

Vormid muuda

Liitsõnad muuda

Fraasid muuda

Päritolu muuda

Läänemeresoome sõna, vrd vadja looto 'kari, rahu, meremadalik', soome luoto 'laid; kivine või kaljune koht põllul', isuri loodo 'laid, kari', livviko luodo 'veealune kalju; madalik, rahu', lüüdi luod 'laid', vepsa lodo 'madalik järves või jões'.
See võib olla germaani laen, vrd alggermaani *flōđō, vanaislandi flúð 'nähtamatu kalju, kari'.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda

Nimisõna (3) muuda

lood

  1. Vanaaegne massimõõt, 1/32 naela ehk umbes 12,797 g.
    Tõlked:

Vormid muuda

Päritolu muuda

Keskalamsaksa sõnast lōt, lode 'plii, pliikuul; lood mere sügavuse või püstsihi mõõtmiseks; pool untsi; münt'.

Nimisõnavorm muuda

lood

ainsuse nimetav sõnast lugu

Fraasid muuda

Tegusõnavorm muuda

lood

kindla kõneviisi oleviku ainsuse 2. pööre sõnast looma