mõisnik

Eesti

Nimisõna

mõisnik

1. Mõisa valdaja (omanik või rentnik).

   Sünonüüm:

   • mõisapidaja

   Tõlked:

   • udmurdi: барин

Käänamine

Kääne	Ainsus	Mitmus
Nimetav	mõisnik	mõisnikud
Omastav	mõisniku	mõisnike, mõisnikkude
Osastav	mõisnikku	mõisnikke, mõisnikkusid
Sisseütlev	mõisnikku, mõisnikusse	mõisnikesse, mõisnikkudesse
Seesütlev	mõisnikus	mõisnikes, mõisnikkudes
Seestütlev	mõisnikust	mõisnikest, mõisnikkudest
Alaleütlev	mõisnikule	mõisnikele, mõisnikkudele
Alalütlev	mõisnikul	mõisnikel, mõisnikkudel
Alaltütlev	mõisnikult	mõisnikelt, mõisnikkudelt
Saav	mõisnikuks	mõisnikeks, mõisnikkudeks
Rajav	mõisnikuni	mõisnikeni, mõisnikkudeni
Olev	mõisnikuna	mõisnikena, mõisnikkudena
Kaasaütlev	mõisnikuga	mõisnikega, mõisnikkudega
Ilmaütlev	mõisnikuta	mõisniketa, mõisnikkudeta

Liitsõnad

• suurmõisnik
• väikemõisnik

Fraasid

• ablas mõisnik

Päritolu

Tuletis nimisõnast mõis järelliite -nik abil.