rabbi

Inglise

Nimisõna

rabbi [ˈræˌbaɪ]

Helifail (Ameerika)

(fail)

1. rabi. Inimene, kellel on väljaõpe judaistliku seaduse tõlgendamiseks ja rakendamiseks ning judaistlike tseremooniate läbiviimiseks.

   Sünonüüm:

   • rabbin

2. rabi. Judaistliku koguduse juhtimiseks välja õppinud ja õigust omav inimene.

   Sünonüüm:

   • rabbin

3. rabi. Judaistliku koguduse ametlik juht.

   Sünonüüm:

   • rabbin

4. rabi. Kasutatakse kõnetlusena judaistliku vaimse õpetaja poole pöördumisel.
5. släng: mentor. Kellegi mentor politseis.
6. släng: sponsor
7. släng: mõjukas sõber

Vormid

• mitmus: rabbis

Lühend

• R.

Tuletised

• rabbical
• rabbinate
• rabbinic
• rabbinical
• rabbinically
• rabbinics
• rabbinism

Päritolu

On jõudnud vanainglise keelest (oli keeles enne 12. sajandit) keskinglise keele kaudu tänapäeva inglise keelde.

Vanainglise keelde tuli heebrea sõnast רבי (rabbī 'mu isand') vanakreeka (ῥαββί) ja hilisladina (rabbi) keele kaudu.

Vanainglise keeles oli kasutusel ainult Piibli kontekstis. Juudi usuõpetlase tähenduses tuli kasutusele 15. sajandi lõpus. Keskinglise keeles kasutati ka tiitlina isikunime ees..

Vaata ka

• Rabbi
• the Rabbis
• Rav, rav
• rabbeinu
• reb
• rebbe
• rebbetzin