ἄρα

Vanakreeka

Määrsõna

ἄρα

[ᾰ̓́ρᾰ]

ára

1. siis, nii, niisiis, nimelt, järelikult

   Variandid:

   • ἄρ' (apokoopiline)
   • ῥα (pärast ühesilbilist sõna või pärast sõna, mis lõpeb vokaaliga)

Hääldus

• (5. sajand eKr Atika) IPA: /á.ra/