Lyzzie
Tere tulemast eesti Vikisõnaraamatusse, Lyzzie! Kas Sa oskad eesti keelt? Andres 20:13, 27 May 2004 (UTC)
Tere! Arvan, et peaksime kõigepealt kokku leppima süsteemis, kuidas artikleid koostada. Minu ettepanekud on enam-vähem näha märksõna Reede alt. Andres 11:23, 29 May 2004 (UTC)
Mina olen ka keelehuviline, ja mulle meeldib ka sõnaraamatut koostada, aga Vikipeedia on selle praegu varju jätnud.
Nõuanne: kui tahad alustada uut artiklit ilma lingita, siis kirjuta üleval aadressireas sisse uue artikli pealkiri selle asemel, mis parajasti ees on. Andres 11:37, 29 May 2004 (UTC)
Tere Andres! Kokkueppimise kohapealt on Sul õigus ning arvatavasti on ka Sinu plaan, mida märksõna Reede alt näha saab, õige. Arvan siiski, et me ei pea kohe alguses kõigega sügavuti tegelema, sest pärast on ju igaühel võimalik parandusi teha. Kuna 22 märksõna ei anna sõnaraamatule veel mingit väärtust, peaks minu arvates üritama laiendada märksõnade hulka. Loomulikult tekib küsimus, mis on primaarne ja mis sõnaraamatuga üldse on tegemist. Ükskeelne? Kakskeelne? Seletav? Minu isiklikuks ajendiks siin kaasa löömisel on uudishimu. Tõsist kogemust mul selles vallas pole ning seega olen avatud ettepanekutele. Vast oleks kõige targem koostada mingid juhtnöörid artklite koostamise kohta, et ka uued liitujad saaksid aimu, mis toimub. Lyzzie 14:40, 29 May 2004
- Vaata, asi on selles, et kui kokkuleppimist lükata edaspidiseks, siis tuleb pärast võib-olla liiga palju tööd, et artiklite vormi ühtlustada. Ka uutel liitujatel ei ole erilist vaeva asjast arusaamisega, kui nad võivad juhinduda juba olemasolevatest asjadest. Muidugi tuleks koostada juhised, aga see eeldab kokkuleppe olemasolu. Ma ise pole viitsinud reegleid koostada, sest see on vähem huvitav kui artiklite kirjutamine. Põhimõtteliselt ma lähtun inglise Wiktionary mallist, ainult mõned asjad ole teisiti teinud.
Loomulikult tuleb laiendada märksõnade hulka. Tõsi küll, ma pean tähtsamaks kas või vähese hulga märksõnade läbikirjutamist sellisel määral, et oleks enam-vähem näha, kuidas see sõnaraamat võiks välja näha. Kui selliste läbikirjutatud märksõnade osakaal on väike, siis nad kipuvad suurde artiklite massi ära kaduma, nagu see eesti Vikipeediaski kipub olema.
Varsti tuleb Vikisõnaraamatus kasutusele uus programm, siis peaks hõlbustuma ristviitamine Vikipeediaga. Mind häirib praegu see, et ei saa viidata termineid selgitavatele artiklitele. Ja see vist lähekski liiga keeruliseks. Vist peaks ikkagi tegema nii, et viidata vikisõnaraamatu sõnadele, nende alt siis juba lähevad viited Vikipeediasse.
Olen ka Vikipeediasse paigutanud mõned poolikud sõnaloendid. Need on mõnes mõttes hõlpsamini kasutatavad kui Vikisõnaraamat.
Sõnaraamat on universaalne. Siin on märksõnadeks kõikide (kirja)keelte sõnad. Kui üks sõna esineb mitmes keeles, siis tekivad kahe võrdusmärgiga alajaotused. See on ühtlasi seletav sõnaraamat, tõlkesõnaraamat (teistest keeltest eesti keelde ja eesti keelest teistesse keeltesse), etümoloogiasõnaraamat, hääldussõnaraamat, etümoloogiasõnaraamat, morfoloogiasõnaraamat... ja võib ka teisi rubriike lisada.
Ja muidugi, Vikisõnaraamatu tegijad ei tohiks millestki teha endale tüütut kohustust, vaid peaksid tegelema ikka sellega, milleks parajasti lusti on. Andres 12:02, 29 May 2004 (UTC)
Eestikeelsetel sõnadel võiks tuua ära vähemalt sõnaliigi ja sõnaseletuse. Ühel sõnal võib olla mitu tähendust. Kui tähendust ei tea, siis ei saa ka tõlkes kindel olla. Andres 10. juuli 2006, kell 05.54 (UTC)
Tegelikult tuleks ka võõrkeelsed sõnad varustada sõnaseletusega. Millegipärast ei taha ka Ker seda teha. Andres 10. juuli 2006, kell 11.48 (UTC)
- Ker ei taha? tahab ikka, mõistuse piirides. kus see selgust lisab, seletage aga. Liiale on ka võimalik minna. Mina seletan esimese hooga ainult möödapääsmatutel juhtudel. Ei jää liiga kauaks ühe artikli juurde tolknema, aga see ei tähenda, et ma kunagi tagasi ei pöörduks. Ei saa parata, et osale ilmarahvast selline tegutsemisviis õudne ja juhuslik tundub :) --Ker 10. juuli 2006, kell 12.54 (UTC)
- Muide, pole need suuremadki vikisõnaraamatud selle Andrese igatsetud võõrkeelsete sõnade seletamisega suurt kuhugi veel jõudnud. --Ker 10. juuli 2006, kell 12.54 (UTC)
- Ker, ma saan Sinust aru. Mõtlen lihtsalt, et kui Sina sõnaseletusi ei pane, siis ei saa seda ka teistelt oodata. Andres 10. juuli 2006, kell 16.14 (UTC)
- Kui kohe alguses üritada kõike väga korrektseks ajada, jääb minu arvates asi just selle korrektsuse taha pidama. Ma ei näe mõtet vähese märksõnade arvuga, kuid põhjalikul sõnaraamatul. Pigem leian, et tuleks märksõnade hulka kasvatada, olgu siis kasvõi põhjalikkuse ja korrektsuse arvelt. Olen praegu põhiliselt saksakeelseid märksõnu lisanud ning olen valmis neid ka hiljem täiendama. Praeguses staadiumis niikuinii eriti Vikisõnaraamatut ei kasutata, kellele neid seletusigi siis vaja on. Kui sõnaraamatu maht juba veidi kasvanud on, saab ka lisada, mida vaja. Lyzzie 10. juuli 2006, kell 16.48 (UTC)
- Asjale võib ka teisest küljest vaadata. Meil on sõnaraamatud olemas. Kui selle sõnaraamatu sissekanded ei ole millegipoolest paremad olemasolevate omast, siis pole neil ikkagi kuigi suurt väärtust. Põhjalikult läbi töötatud artikkel on juba praegu kasutatav. Kui aga on ebakorrektsust, siis ei ole mingit eelist teiste sõnaraamatute ees.
- Seletusi on minu meelest tarvis selleks, et saaks kindel olla võõrkeelsete sõnade tähenduses (eestikeelsed vasted ei pruugi neid täpselt avada) ja tõlgete sobivuses (kui eestikeelsel sõnal ei ole seletusi, siis pole kindel, milliste tähenduste jaoks tõlkevasted kõlbavad). Muidugi saab seletusi lisada ainult jõudumööda. Andres 10. juuli 2006, kell 17.22 (UTC)
- Ja olen nõus, et paljudel juhtudel ei ole seletustest suurt lugu. Andres 10. juuli 2006, kell 17.22 (UTC)
Tere! Palun külasta Üldine arutelu lehel alapealkirja "Alamkategooriad keele all" ja anna oma arvamus. Tänan. --Kalmer 14. oktoober 2009, kell 20:45 (UTC)