Vikisõnastik:Soovitud artiklid

Vikipeediast muuda

Albaania keele sõnaloend (A) muuda

  • afërsi 'lähedus'
  • afërsisht 'ligikaudu, umbes'
  • agim (genuiinne, sõnast ag; vrd vanakreeka aygē) 'koit'
  • agjërim 'paast'
  • agrume (mitmus, itaalia agrumi) 'tsitrusviljad'
  • ah (genuiinne, vrd vanakreeka oxyē, ladina ōrnus 'saarepuu', vene ясень 'saarepuu') 'pöök'
  • aheng 'pillerkaar, oleng'
  • ai (genuiinne) 'tema, too (meessoost)'
  • ajër (laen) 'õhk'
  • ajo (genuiinne) 'tema, too (naissoost)'
  • akaparoj (romaani laen) 'üles ostma'
  • akoma 'veel'
  • akrep 'skorpion'
  • aksident (võõrsõna) 'õnnetusjuhtum'
  • aksidentalisht (võõrsõna) 'juhuslikult'
  • aksionista (vrd itaalia azionista) 'aktsionär'
  • aktor (vrd itaalia attore) 'näitleja'
  • akull (genuiinne) 'jää'
  • akuzë (itaalia accusa) 'süüdistus'
  • alivanosem 'minestama'
  • altoparlant (itaalia altoparlante) 'valjuhääldi'
  • ambalazh (vrd prantsuse emballage) 'pakkimine; pakend'
  • ambasadë (prantsuse ambassade) 'suursaatkond'
  • ambient (vrd itaalia ambiente 'õhkkond, keskkond'
  • ambientohem (sõnast ambient) 'kodunema'
  • ambulancë (vrd itaalia ambulanza) 'polikliinik; kiirabiauto'
  • amerikanoverior 'põhjaameerika'
  • amtar 'ema-'
  • amvisë 'perenaine'
  • amzë 'nimestik, nimekiri'
  • amësi 'emadus'
  • ana e pasme 'tagakülg'
  • anash 'silmanurgast, külje pealt'
  • anasjelltas 'ümberpöördult'
  • anason 'aniis'
  • aneks (vrd prantsuse annexe) 'lisand; juurdeehitus'
  • angjinare 'artišokk'
  • Angli 'Inglismaa'
  • angushti 'ärevus'
  • angështi 'ahastus, piin'
  • anije 'laev'
  • ankesë 'kurtmine; hagi'
  • ankohem 'kurtma; hagema
  • ankth 'ängistus, südamevalu, ärevus'
  • anoj 'kallutama, kalduma
  • apartament (itaalia appartamento 'korter'
  • aplikoj (vrd itaalia applicare) 'rakendama, pühenduma'
  • apo 'või (sidesõna)'
  • aprovoj (itaalia approvare) 'heaks kiitma'
  • ar 'kuld'
  • arançatë (itaalia aranciata) 'apelsinijook'
  • ardhacak 'tõusik, tulnukas'
  • ardhje 'saabumine'
  • ardhme 'tulevik'
  • ardhshme 'grammatiline tulevik'
  • ardhshëm 'tulevane'
  • ardhës 'immigrant'
  • argjend itaalia argento) 'hõbe'
  • argjiitaalia argilla) 'savi'
  • argëtoj 'lõbustama; lõbutsema'
  • ari 'karu'
  • arkivol 'puusärk'
  • arkë 'laegas'
  • arketar 'kastitegija'
  • armik 'vaenlane'
  • armë (vrd itaalia arme, arma) 'relv'
  • armëpushim 'relvarahu'
  • arnoj 'nõeluma'
  • arnë 'paik, lapp'
  • arrati 'põgenemine'
  • arratisem 'põgenema'
  • arratisje 'väljapääs, ettekääne'
  • arratisur 'põgenik'
  • arrij (vrd itaalia arrivare) 'saabuma'
  • arrirë 'küps (vili)'
  • arritje (sõnast 'arrij') 'saabumine; saavutus'
  • arritshëm 'saavutatav'
  • arrë (genuiinne, vrd vanakreeka arya) 'kreeka pähkel; kreeka pähklipuu'
  • arsim 'haridus'
  • arsye 'põhjendus, argument, õigustus; põhjus'
  • arsyeshëm 'mõistlik, arukas'
  • art (vrd itaalia arte) 'kunst'
  • artificial (vrd itaalia artificiale) 'kunstlik'
  • artisanat (vrd itaalia artigianato) 'käsitöö; käsitöölised'
  • as 'ega'
  • as edhe 'vähemalt'
  • asfiksoj (vrd prantsuse asphyxier) 'lämmatama (gaas)'
  • asgjë 'eimiski'
  • ashensor (itaalia ascensore) 'lift'
  • ashkël 'laast'
  • ashpër (vrd itaalia aspro) 'karm'
  • ashpërsoj 'kibestuma; kibestuma panema'
  • asht (genuiinne, vrd vanakreeka osteon, ostoyn 'luu'
  • ashtu 'nii'
  • askush 'eikeegi'
  • asnjanës 'neutraalne'
  • asnjeri 'eimingi'
  • asnjë (as + një) 'eikeegi; eimingi'
  • asnjëherë 'mitte kunagi'
  • asp'ak 'eimiski nimisõna
  • aspekt (vrd itaalia aspetto, ladina aspectus) 'aspekt; välimus, ilme'
  • aspiroj (itaalia aspirare) 'sisse hingama; püüdlema'
  • astar 'vooder'
  • ata 'nood (meessoost)'
  • atdhe 'isamaa'
  • atë (genuiinne sõnavara, vrd vanakreeka atta) 'isa'
  • atëhere 'siis; seega'
  • atëror 'isa-'
  • athëtë genuiinne, vrd vanakreeka akros 'ülemine, äärmine', ladina ācer 'terav', vene острый 'terav') 'mõru, hapu'
  • athtësoj 'ärritama, vihastama
  • atij 'temale (meessoost)'
  • atillë 'niisugune'
  • atje 'seal'
  • ato 'nood (naissoost)'
  • aty 'seal'
  • aullimë 'karje'
  • autostraitaalia autostrada) 'kiirtee'
  • avancohet (sõnast avancoj) 'edasijõudnud olema'
  • avancoj (itaalia avanzare) 'edasi jõudma'
  • aviator (itaalia aviatore) 'lendur'
  • avis 'lähendama; lähenema'
  • avokat (itaalia avvocato) 'advokaat'
  • avull 'aur'


Albaania keele sõnaloend (B) muuda

  • baba (türgi baba 'isa, vanaisa') 'issi, papa'
  • bagëti genuiinne, vrd vene богатый 'rikas') 'kariloomad'
  • bajame 'mandel'
  • bajat 'möödunud, vana'
  • bakalaro 'tursk'
  • bakall (türgi bakkal 'juurviljakaupmees') 'poodnik'
  • baketë 'taktikepp'
  • bakër 'vask'
  • balenë (itaalia balena) 'vaal'
  • balestër 'amb'
  • ballafaqoj 'vastastama'
  • balluke 'laubalokk'
  • ballë genuiinne, vrd vanakreeka phalios 'valge', vene белый 'valge') 'laup'
  • baltë genuiinne, vrd vene болото 'soo') 'muda'
  • bamirës 'heategija'
  • banak 'lett'
  • banim 'elukoht'
  • banjo (vrd itaalia bagno 'vannituba') 'WC'
  • banjë 'vann, suplus, saun'
  • banoj 'elunema'
  • baqth 'kube'
  • bar 'rohi'
  • barabar 'võrdsed'
  • barabartë 'võrdne; õiglane, erapooletu'
  • baras 'võrdub, ='
  • barazi 'võrdsus'
  • bardhë genuiinne, vrd saksa Birke 'kask', vene берёза 'kask', ladina fraxinus 'saarepuu') 'valge; õnnelik'
  • bardho 'albiino'
  • barenë 'puur, oherdi'
  • bari genuiinne, vrd vanakreeka barion 'lammas', vene баран 'jäär, oinas') 'karjane'
  • bark 'kõht; kõhulahtisus'
  • barkë 'suur paat'
  • barngrënës 'rohusööja (omadussõna)'
  • barrë genuiinne, vrd vanakreeka phoros 'maks, -u', vene бор 'lõiv, maks') 'koorem'
  • bart 'muutma; vedama'
  • bashki 'linnanõukogu'
  • bashkim 'liit; üksmeel; ühenduskoht'

A (korea keeles) muuda

a () on täht, häälik ja silp korea keeles.

Silbi a kirjutatamiseks kasutatakse tühihäälikut ㅇ ja tähte ㅏ.

Korea keeles väljendatakse a-tähega erinevaid sõnu ja nende tähenduste eristamiseks kasutatakse hanja 't [handža].

Mõned näited silbi a kasutamisest ja tema hanja-transkriptsioonist:

'Ah! Oh! Oh mind! Armas Jumal!'

; (아시아 [asia]) 'Aasia; aasialane' ... 구아(歐亞) 대륙 [gua d(a)erjuk] 'Euraasia kontinent'

; 'Aafrika; aafriklane'

; 'sub-; lähedal-' ... lisades häälikule a veel 류(流) [rju], saadakse 'kleepuv, külgejääv'

An (korea keeles) muuda

an - 안

안 (내) [annae] interjöör; sisemus ... ·안으로부터 [anõnobuteo] seestpoolt, seest; sisemusest ... ·안에만 있다 [aneman issda] jää tuppa

안 案 (제안) [džean] ettepanek; abieluettepanek; ettepanek, esitis; [mat.] teoreem; plaan, projekt

안을 내다 [anõl naeda] (kellegile) ettepanekut tegema

Hollandi keele sõnaloend (A) muuda

Hollandi keele sõnaloend (A) loetleb A-tähega algavaid hollandi keele sõnu ja väljendeid, mis võivad saksa keele oskajale arusaamatuks jääda.

  • aaien 'silitama; hellitama'
  • aak 'lodi'
  • aalbes 'sõstar'
  • aambeeld 'alasi'
  • aambeien 'hemorroidid'
  • aan:
    • het zit er bij hem aan 'ta saab seda endale lubada'
    • de deur staat aan 'uks on kinni (mitte lukus)'
    • de lamp is aan 'lamp põleb'
    • hij is een brief aan het schrijven 'ta kirjutab parajasti kirja'
  • aanbetaling 'sissemaks, esimene osamaks'
  • aanbidder 'austaja'
  • aanbieden:
    • een telegram aanbieden 'telegrammi saatma'
    • zijn ontslag aanbieden 'lahkumisavaldust andma'
  • aanbijten 'ka: näkkama'
  • aanbinden 'külge siduma; (tüli) alustama'
  • aanblaffen '(kellegi) peale haukuma; ninna kargama, peale kärkima'
  • aanbouwkeuken 'paargu, suveköök'
  • aanbrengen 'ka: kohale tooma; tasa tegema; üles andma; peale kaebama; (muudatusi) ette võtma'
  • aandacht 'tähelepanu'
    • de aandacht vestigen 'tähelepanu juhtima'
  • aandachtig 'tähelepanelik; harras'
  • aandeel 'ka: aktsia'
    • aandeel in de winst 'kasumist osasaamine'
  • aandeelhouder 'aktsionär'
  • aandenken 'mälestus; mälestusese
  • aandienen 'ette teatama (külastaja)'
  • aandikken 'paksemaks tegema, paksemaks muutuma; (kastet) püdelaks tegema; liialdama
  • aandoen 'selga panema; (ahelaid) külge panema; põhjustama; ründama; suunda võtma; (lampi) sisse lülitama'
    • zijn longen waren aangedaan 'tema kopsud olid kahjustatud'
    • ouderwets aandoen 'vanamoodsalt mõjuma'
    • iemand pijnlijk aandoen 'kedagi piinlikult puudutama'
  • aandoening 'haigestumine; tundmus; meeleliigutus'
  • aandoenlijk 'liigutav'
  • aandraaien '[valgust] sisse lülitama'; [mootorit] käivitama; [kruvi] pingule kruvima'
  • aandrang 'ka: pealekäimine'
    • met aandrang 'energiliselt, kindlalt [nõudma, väitma]
    • op aandrang van mijn moeder 'minu ema pealekäimisel'
  • aandrift 'aje; stiimul'
  • aandrijving 'ajam'
  • aanduiden 'ka: tähistama'
  • aandurven
    • iets aandurven 'endast midagi uskuma või arvama'
    • het niet aandurven 'seda mitte julgema'

Prantsuse keele põhisõnavara (A) muuda

  • a oleviku ainsuse kolmas pööre sõnast avoir 'omama'
  • à eessõna, mis väljendab kaudsihitist
    • écrire à un ami 'sõbrale kirjutama'
  • à eessõna, mis väljendab kohta, kus ollakse või kuhu suundutakse (riiginimede puhul – kus ollakse)
    • à l'école 'koolis; kooli'
    • à Paris 'Pariisis; Pariisi'
    • à la campagne 'maal; maale'
    • au Maroc 'Marokos'
  • à eessõna, mis väljendab aega
    • à neuf heures 'kell üheksa'
    • trois kilomètres à l'heures 'kolm kilomeetrrit tunnis'
  • à eessõna, mis väljendab viisi
    • à l'anglaise 'inglise moodi'
  • à eessõna, mis väljendab vahendit
    • travailler à l'aiguille 'nõelaga töötama, s.o õnblustöid tegema'
  • à eessõna, mis väljendab asjaolu
    • à sa mort 'tema surma puhul'
  • à eessõna, mis väljendab tunnust
    • machine à écrire 'kirjutusmasin'
    • la dame aux camélias 'kameeliadaam'
  • à 'eessõna, mis väljendab mõõtu või hinda'
    • à demi 'pooleldi'
    • au litre 'liitrikaupa'
    • à bon marché 'odavalt'
  • à eessõna, mis väljendab eesmärki
    • à votre santé 'teie terviseks'
  • à eessõna, mis väljendab suhet
    • trois à un '3:1'
    • deux à trois heures 'kaks kuni kolm tundi'
  • à eessõna, mis väljendab omanikku
    • un ami à moi 'üks mu sõber'
  • à eessõna, mis väljendab, millist mängu mängitakse
    • jouer aux cartes 'kaarte mängima'
  • à muude tähendustega eessõna
    • à demain 'homseni'
    • aux armes! relvile!
    • avoir à écrire 'kirjutama pidama'
    • c'est de à vous de jouer 'te parajasti mängite'
  • abaissant 'alandav'
  • abaissement 'laskumine; vajumine; alandus'
  • abaisser 'langetama'
  • s'abaisser 'vajuma, langema; alandatud olema'
  • abandon 'hooletusse jäetus'
  • abandonner 'hüljata; hooletusse jätma'
  • abbaye [abäii] 'abtkond; klooster'
  • abbé 'abt; katoliku koguduse preester'
  • ABC [abese] 'tähestik; aabits'
  • abécédaire 'tähestikuline; aabits'
  • abeille 'mesilane'
  • abhorrer 'jälestama'
  • abîme 'kuristik'
  • abominable 'vastik'
  • abominer 'jälestama'
  • abondant 'rikkalik'
  • abonné 'abonent; (ajalehe või ajakirja) tellija'
  • s'abonner (à) '(ajalehte või ajakirja) tellima'
  • abord 'juurdepääs'
    • d'abord 'alguses; kõigepealt'
    • tout d'abord 'kõigepealt'
  • aboyer 'haukuma'
  • abréviation 'lühend'
  • abri 'varjupaik'
  • abricot 'aprikoos'
  • abrupt [abrüpt] 'järsk'
  • absence 'äraolek'
  • absent 'äraolev; hajameelne'
  • absinthe 'absint'
  • absolu 'absoluutne'
  • abstraction 'abstraktsioon'
  • abstrait 'abstraktne'
  • absurde 'mõttetu'
  • abus 'kuritarvitus; eksitus'
  • abuser 'petma'
  • abuser (de) 'kuritarvitama'
  • s'abuser 'eksima'
  • académicien 'akadeemik'
  • académie 'akadeemia'
  • académique 'akademiline'
  • accélérateur 'gaasipedaal'
  • accélération 'kiirendus'
  • accélérer 'gaasi andma'
  • accent 'aktsendimärk'
  • accentuer 'rõhutama'
  • accepter 'aktsepteerima'
  • accès [aksä] 'ligipääs'
  • accessible 'ligipääsetav'
  • accessoire 'kõrvaline; manus'
  • accessoires 'tööriistad; rekvisiidid'
  • accident 'juhus; õnnetus; avarii'
  • accidentel 'juhuslik, ebaoluline
  • acclimatation 'aklimatiseerumine
  • accommodation 'kohanemine'
  • accommodement 'leping'
  • accommoder 'korda tegema'
  • accompagnement 'saatjaks olemine; saatjaskond'
  • accompagner 'saatjaks olema'
  • accomplir 'teoks tegema'
  • accord 'kokkulepe: leping; akord; (raadio) häälestus'
    • d'accord 'nõus'
  • accordéon 'akordion'
  • accorder 'kooskõlastama; lepitama; möönma; häälestama'
  • s'accorder 'kokku sobima'
  • accouchée 'sünnitaja'
  • accouchement 'sünnitus'
  • accoucher 'sünnitama'
  • accoucheuse 'ämmaemand'
  • accoutumance 'harjumus'
  • accréditer 'akrediteerima'
  • accroissement 'juurdekasv'
  • accroît 'rohkenemine'
  • accroître 'rohkendama, suurendama'
  • s'accroître 'juurde kasvama, rohkenema'
  • accueil 'vastuvõtt'
  • accueillir 'vastu võtma'
  • accumulateur 'aku'
  • accumulation 'kuhjumine; akumulatsioon'
  • accumuler 'kokku kuhjama'
  • s'accumuler 'kuhjuma'
  • accusateur 'süüdistaja'
  • accusatif 'akusatiiv, sihitav kääne'
  • accusation 'süüdistus'
  • accusé 'süüdistatav'
  • accuser 'süüdistama'
  • acharnement 'raev'
  • achat 'ost'
  • acheter [ašte] 'ostma'
  • acheteur [aštöör] 'ostja'
  • achèvement 'lõpule viimine; lõpp'
  • achever [ašve] 'lõpule viima'
  • s'achever 'lõpule jõudma'
  • acide 'hapu; hape'
  • acier 'teras'
  • acoustique 'akustiline; akustika'
  • acquérir 'saavutama'
  • acquis mineviku kesksõna sõnast acquérir 'saavutama'
  • acquisition 'sisseost'
  • acquit 'kviitung'
  • acquittement 'makse; õigeksmõistmine'
  • âcre 'kibe'
  • acrobate 'akrobaat'
  • acte 'tegu; vaatus (näidendis); aktus; akt'
  • acter 'protokollima'
  • acteur 'näitleja'
  • actif 'aktiivne'
  • action 'toiming; tegevus; aktsia'
  • s'activer 'kiirustama'
  • activité 'tegevus; aktiivsus'
  • actrice 'näitlejanna'
  • actualité 'tegelikkus; aktuaalsus'
  • actuel 'tegelik; praegune'
  • acuité 'teravus'
  • adaptable (à) 'sobiv'
  • adapter 'kohandama'
  • addition 'lisamine; lisa; liitmistehe; restoraniarve'
  • additionnel 'lisa-'
  • adéquat 'vastav, kohane, adekvaatne'
  • adhérent 'pooldaja; fänn; liige'
  • adieu! 'head aega!'
  • adieux 'hüvastijätt'
  • adjectif 'omadussõna'
  • adjoint 'asetäitja'
  • adjudant 'veebel, veltveebel'
  • admettre 'möönma; oletama'
  • administrateur 'haldaja'
  • administratif 'administratiivne, halduslik'
  • administrer 'haldama'
  • administration 'haldus; haldamine'
  • admirable 'imetlusväärne; imestamapanev'
  • admirateur 'imetleja'
  • admiration 'imetlus'
  • admirer 'imetlema'
  • admis mineviku kesksõna sõnast admettre 'möönma; oletama'
  • adorable 'austusväärne; imepärane'
  • adorer 'jumaldama; austama'
  • adresser (à) 'adresseerima'
  • s'adresser (à) 'pöörduma (kellegi poole)'
  • adroit 'osav'
  • adulte 'täiskasvanud; täiskasvanu'
  • adultère 'abielurikkumine'
  • adverbe 'määrsõna'
  • adversaire 'vastane'
  • aérer 'õhutama'
  • aérodrome 'lennuväli'
  • aérogare 'lennujaam'
  • aéroplane 'lennuk'
  • aéroport 'lennujaam'
  • affaiblir 'nõrgendama'
  • affaire 'asi; juhtum; äri; töö'
  • affaires 'asjatoimetused; majandus'
  • affairé 'hõivatud'
  • affectation 'peenutsemine; himu'
  • affecté 'kurb; peenutsev'
  • affecter 'himustama; teesklema'
  • affection 'kiindumus, poolehoid'
  • affectionné 'andunud'
  • affiche 'plakat'
  • affirmer 'kinnitama
  • affluence 'juurdevool; küllus'
  • affluent 'lisajõgi'
  • affluer 'suubuma; külluses leiduma'
  • affolement 'paanika'
  • affranchir 'vabaks laskma'
  • affreux 'kohutav; vastik'
  • affront 'avalik solvang; häbi'
  • afin que 'selleks et'
  • afin de 'selleks et'
  • âge 'vanus; ajastu'
    • quel âge avez-vous? 'kui vana te olete?'
  • âgé 'elatanud'
    • âgé de dix ans 'kümneaastane'
  • agence 'agentuur, filiaal'
  • agenda 'märkmik
  • agenouiller [ažnuje] 'põlvitama'
  • s'agenouiller 'põlvitama'
  • agent 'toimeaine; ärijuht; esindaja; agent; politseinik'
  • aggraver 'raskendama; hullemaks ajama'
  • agile 'osav'
  • agir 'toimima, tegutsema'
  • agitateur 'agitaator'
  • agitation 'sagimine; agitatsioon'
  • agiter 'siia-sinna likuma; erutama; arutama'
  • s'agiter 'erutuma'
  • agneau 'lambatall'
  • agonie 'agoonia'
  • agrafe 'klamber'
  • agraire 'põllumajanduslik'
  • agrandir 'suurendama; liialdama'
  • agrarien 'agraar-; mõisaomanik'
  • agréable 'meeldiv'
  • agréer 'lahkelt vadtu võtma'
  • agrément 'meeldivus; aktsepteerimine'
  • agresseur 'ründaja, agressor'
  • agressif 'ründav, agressiivne'
  • agression 'kallaletung, agressioon'
  • agressivité 'agressiivsus'
  • agricole 'põllumajanduslik'
  • agriculteur 'põllumees'
  • agriculture 'põllumajanduslik'
  • agronomie 'agronoomia'
  • agrumes 'tsitrusviljad'
  • aide 'abi; abiline'
  • aider 'aitama'
  • aïeul [ajöl] 'vanaisa'
  • aïeule [ajöl] 'vanaema'
  • aïeuls [ajöl] 'vanavanemad'
  • aïeux [ajö]] 'esivanemad'
  • aigle [äägl] 'kotkas'
  • aigre 'hapu; kibe'
  • aigu 'terav'
  • aiguille [äguiij] 'nõel'
  • aile 'tiib'
  • ailleurs 'mujal; mujale'
    • s'ailleurs 'muide'
  • aimable 'armastusväärne'
  • aimant 'magnet; külgetõmbejõud
  • aimer 'armastama'
    • aimer mieux 'eelistama'
  • aîné 'esimene (laps); vanem; vanim'
    • il est mon aîné de trois mois 'ta on minust kolm kuud vanem'
  • ainsi 'nii; seega'
    • pour ainsi dire 'teatud mõttes'
    • ainsi que 'nagu ka'
  • air 'õhk; kliima'
    • en plein air 'vabas õhus'
  • air 'näoilme; välimus'
  • air 'aaria'
  • airain 'maak; pronks'
  • airelle 'mustikas'
  • aisance 'sundimatus'
    • cabinet d'aisances 'klosett'
  • aise 'rõõm; mõnutunne; rõõmus'
    • à l'aise 'mugav; jõukas'
  • aisé 'sundimatu'
  • ajouter 'lisama'
  • ajuster 'kohandama; korda tegema; lepitama'
  • alarme 'alarm; kohkumine'
  • alarmer 'äratama; kohutama'
  • albâtre 'alabaster'
  • album 'album'
  • albumine 'valk'
  • alcali 'leelis'
  • alcool 'alkohol'
  • alcoolique 'alkohoolne; joodik'
  • aléa 'risk; juhus'
  • alentours 'ümberringi'
    • d'alentours 'ümbritsev'
  • alerte 'reibas, virge; alarm; müra'
    • alerte! 'tähelepanu!
  • alerter 'alarmeerima
  • algèbre 'algebra'
  • Alger 'Alžiir'
    • l'Alger 'Alžeeria'
  • aliéné 'vaimuhaige'
  • aliéner 'müüma'
  • aliéniste 'psühhiaater'
  • aliment 'toiduaine; toit'
  • alimentaire 'toidu-'
  • alimentation 'toitumine; toiduainete kauplus'
  • alimenter 'toitma'
  • alinéa 'taandrida'
  • alité 'lamav (haige), voodihaige'
  • allaiter 'imetama'
  • allée 'allee'
  • allégation 'tsitaat'
  • allègre 'lõbus; elav'
  • allégresse 'rõõm, juubeldamine'
  • alléguer 'tsiteerima; teesklema'
  • l'Allemagne 'Saksamaa'
  • allemand 'saksa'
    • l'allemand 'saksa keel'
    • Allemand 'sakslane'

Prantsuse keele sõnaloend (A) muuda

  • abaissante 'õhukeseks rullitud taigen, koogipõhi'
  • abaissement 'ka: (võrrandi) taandamine'
  • abaisser 'ka: sadestama'
  • abajoue 'põsetasku; lottis põsk'
  • abalourdir 'nüristama, nürimeelseks tegema'
  • abandon 'ka: sundimatus; loobumisvõidu andmine'
  • abandonné 'ka: sundimatu; liiderlik'
  • abandonner 'ka: julgust kaotama; minna laskma'
  • s’abandonner à 'anduma; lootma jääma; end kellegi hoolde usaldama'
  • abasourdir 'kurdistama; hämmastama, jahmatama'
  • abat 'ka: rupskid'
  • abat 'vihmavaling, paduvihm'
  • abatage 'ka: armutu mahategemine, materdamine; peapesu, vali noomimine'
  • abâtardir 'nõrgestama, mannetuks muutma; rikkuma, halvendama'
  • s’abâtardir 'ka: manduma, väärastuma'
  • abatis 'kuhi, hunnik; prügi; rupskid, lidemed, tapetud linnu jne sisikond; tapetud looma pead-jalad; raidtõke, langetatud puudest kaitsetõke; barrikaad; metsalank
  • abat-jour 'ka: laeaken'
  • abats 'rupskid'
  • abattage = abatage
  • abattant 'kinnilangev luuk; klapplaud'
  • abattée 'kõikumine, rullamine'
  • abattement 'masendus, norg; roidumus, rammestus'
    • abattement à la base 'maksuvaba summa'
    • abattement d’âge 'lastele väiksema töötasu maksmine'
    • abattement des feux 'autotulede mahasuunamine'
  • abatteuse 'söelahtimurdmismasin'
  • abattis = abatis
  • abattre 'ka: alla tulistama; lammutama; nõrgendama, madaldama; rõhuma, rusuma, masendama; sütt lahti murdma; kaevandama
    • abattre de la besogne 'palju ära tegema'
    • abattre son jeu 'oma kaarte avama'
    • abattre du bois 'palju keegleid maha paiskama'
    • abattre des kilomètres 'kilomeetreid neelama'
    • abattre la toison 'lambaid pügama'
  • s’abattre sur 'kellegi, millegi peale sööstma, (äkki) peale langema'
  • abat-vent 'varikatus'
  • abbaye [abei]
  • abcès [apsä]
  • abecquement 'lindude söötmine'
  • abeiller 'mesila'
  • abêtir 'rumalaks tegema'
  • abiétite 'kuuseokkaekstrakt'
  • abîme 'ka: põhjatus, lõpmatus; lõpmatu hulk'
  • abîmé 'pahaks või halvaks läinud; kahjustatud'
  • abîmer 'kuristikku tõukama, hävitama; rikkuma; purustama; alla kugistama; sisse vajuma (kaevanduses)'
  • s’abîmer 'purunema; hukkuma; vajuma, süvenema'
  • abject [abžäkt] nurjatu, kõlvatu, vilets, alatu; hüljatud, põlatud; armetu
  • abjection 'ka: alatus'
  • abjurer 'vandega lahti ütlema; loobuma; maha salgama'
  • ablation 'kasvaja või kehaosa äralõikamine, amputatsioon; kivimite kokkusulamine; liustike sulamine'
  • able 'isane viidikas'
  • ablette 'emane viidikas'
  • abnégation 'ennastsalgavus'
  • aboi 'haukumine; haugatus'
  • aboiement 'ka: kisa'
  • abois 'agoonia'
    • aux abois 'meeleheitlikus olukorras; meeleheitele'
  • abolition 'ka: tundemeele kaotus'
  • d’abondance 'eksprompt'
  • abondant (en) 'ka: viljakas (poolest)'
  • abonder dans le sens de 'kellegagi samal arvamusel olema'
  • abonné, abonnée 'abonent; (ajalehe jne) tellija'
  • abonnement 'ka: kuukaart, kuupilet'
  • abonner 'tellijaks värbama'
  • s’abonner à 'endale tellima, tellijana registreeruma'
  • abord 'juurdepääs, ligipääs, sissepääs; juurdepääsutee, maandumiskoht, juurdesõidukoht; saabumine, tulek; käitumine, kohtlemine'
    • abords 'lähised, lähim ümbruskond'
    • de prime abord 'algusest peale'
    • tout d’abord, au premier abord 'esiteks, kõigepealt, eeskätt'
    • au premier abord 'algusest peale'
  • abordable 'juurdepääsetav, ligipääsetav; kättesaadav'
  • abordage 'abordaaž; kokkupõrge, otsajooksmine; randumine, sildumine'
  • aborder 'maabuma, randuma; pardama, abordeerima; puudutama, riivama; alustama; ligi astuma, juurde astuma, peatama, kõnetama; kokku põrkama, otsa jooksma; kallale tungima; (küsimust) tõstatama'
  • s’aborder kohtuma, kokku saama, üksteisele juurde, ligi astuma; käsitsivõitlusse astuma'
  • abornement 'markeering'
  • aborner 'piirikivisid panema, markeerima'
  • abortif 'ka: enneaegne (laps), kidur'
  • abouchement 'kontakti astumine; kohtumine; nõupidamine, läbirääkimine; kahe närvi ühendus; (torude) suubumine'
  • aboucher 'hammas hamba vastu seadma; (suuliseks läbirääkimiseks) kokku viima; (torusid) üksteise sisse ühendama'
  • aboulie 'abuulia, haiguslik tahte- või otsustusvõimetus'
  • about '(palgi või plangu) ots, palgipäis'
  • aboutage 'köie sidumine sõlmedega'
  • abouter '(nüride otstega) ühendama'
  • aboutir 'ka: lõppema, lõpule, eesmärgile jõudma; otstega kokku puutuma; otstelt piirnema; suubuma; pungi ajama; menukas olema; lahti minema (paise)'
  • aboutissant 'piirnev, kõrvalolev; kokkupuutuv, lõppev'
    • savoir tous les tenants et les aboutissants 'kõiki lähemaid asjaolusid teadma'
  • aboutissement 'tulemus, edu; paise lahtiminemine; toend'
  • aboyer 'ka: tänitama; ässitama; ihaldama; metsikult peale käima'
  • aboyeur 'ka: sapine inimene; heerold; kihutuskõneleja'
  • abracadabra 'võluvormel; jamps, tühi loba'
  • abracadabrant 'hämmastav'
  • abraser 'välja kaapima'
  • abrasion 'mahakaapimine; väljakaapimine, kaabing'
  • abrégé 'lühike sisukokkuvõte'
  • abréger 'lühendama, kokku võtma'
  • abreuvage 'ka: loomade jootmispaik'
  • abreuver de '(loomi) jootma; niisutama, kastma, veega immutama; (näiteks solvangutega) üle külvama'
    • abreuver de chagrins 'kurvastama panema'
  • s’abreuver 'ka: jooma; purjutama'
    • s’abreuver de 'isu mitte täis saama; mõnulema, nautima'
  • abreuvoir 'loomade ujutamiskoht; loomade jootmiskoht; joogikauss'
  • abréviation 'ka: taandamine (matemaatikas)'
  • abri 'ka: varjend; punker; kapsel'
  • abribus [abribüs] 'autobusside ootepaviljon'
  • abriter 'varjama, peavarju andma, kaitsma; varjule viima'
  • abrivent 'varikatus; vahiputka'
  • abrouti 'paljaks näritud'
  • abruti 'tönts, nürimeelne, juhm; jõhkard'
  • abrutir 'nüristama, juhmistama; jõhkraks muutma; ära hirmutama'
  • abrutissant 'ka: vaimu suretav'
  • absence 'ka: hajameelsus'
  • absentéisme 'ka: sundpuhkus'
  • absenter 'eemaldama'
  • (s’)absenter 'eemalduma, lahkuma; ära sõitma; vehkat tegema; maha vehkima
  • abside 'apsiid (juurdeehitus kirikul); koor'
  • absidiole 'põiklööv, ristlööv'
  • absinthe 'ka: kibestumus'
  • absorbant 'ka: täielikult hõivav, närvesööv'
  • absorber 'ka: hõivama'
  • absoute 'leinatalitus'
  • abstème 'karske; karsklane'
  • abstenant 'hääletamata jättev'
  • (s’)abstenir de 'hoiduma, keelduma; end tagasi hoidma
  • abstention 'ka: (valimistest) mitteosavõtmine
  • abstentionniste 'ka: (valimistest) keelduja, mitteosavõtja
  • abstergent 'puhastav'
  • absterger '(haava) loputama'
  • abstinence 'ka: paastumine'
  • abstinent 'ka: mõõdukas
  • abstraire 'abstraheerima'
  • abus 'ka: eksitus'
  • s’abuser 'eksima'
  • abuseur, abuseuse 'petis; petislik'
  • abusif 'ka: liigne, ülemäärane'
  • abuter 'liitma, ühendama; (ametikohta) taotlema'
  • abysse 'veealune kuristik või süvend'
  • abyssin 'abessiinia'
  • abyssinien 'abessiinia keel'
  • A.C. (anciens combattants) 'sõjaveteranid'
  • acabit 'omadus, liik'
  • académicien libre 'akadeemia korrespondentliige'
  • acagnarder 'logelema õppima või õpetama'
  • s’acagnarder 'laisklema'
  • acajou 'mahagoni'
  • acanthe 'karusõrg; akantuseleht'
  • acariâtre 'tõrges, kiusakas, riiakas, pahur'
  • accablant 'rusuv, masendav; koormav, ränk; tüütav'
  • accablement 'ka: roidumus, suur väsimus; ülekoormatus'
  • accabler 'rusuma, rõhuma, masendama; raskeks muutma, üle koormama; üle puistama; võitu saama'
  • accalmie 'tuulevaikus; soikumine, seisak, stagnatsioon; rahulik aeg; lahingute vaheaeg; lõtvumine'
  • accaparement 'kokkuost; liigkasuvõtlik ülesostmine; anastus; haare'
  • accaparer 'ka: endale kiskuma või haarama'
  • accéder 'juurdepääsu omama; liikmeks astuma; nõustuma'
  • accélérateur 'gaasipedaal'
  • accélérée 'kiirpost'
  • acceptation 'vastuvõtmine; aktsept'
  • acception 'erapoolikus; sõna tähendus'
  • accès [aksä] 'ka: puhang, hoog'
  • accession 'liikmeks astumine; nõusolek, heakskiit'
  • accessit [aksässit] 'austav äramainimine (koolis)'
  • accessoiriste 'rekvisiitor'
  • accident 'ka: mootoririke; rike; kõrgendus- või madaldusmärk noodikirjas'
  • accidents du terrain 'maastiku ebatasadused või künklikkus'
  • accidenté 'ebatasane, künklik; konarlik (stiil); sündmusterikas (elu); õnnetuses kannatanu'
  • acclimatement 'kliimaga harjunud olek'
  • s'acclimatiser 'ka: suhteid looma'
  • accointance 'lähedased suhted, intiimsuhted'
  • s'accointer avec 'suhteid looma'
  • accolade 'sülelus, embus; vennalik suudlus; suudlus (auhinna kätteandmisel, kohtamisel); rüütliks löömine; loogelised sulud'
    • donner l’accolade 'rüütliks lööma'
  • accolage 'sidumine (aianduses)'
  • accoler 'sülelema, embama; ühendama, kokku liitma, klammerdama; külge siduma; lähendama'
  • s’accoler 'ka: ümber põimuma või keerduma (viinamarjad)'
  • accolure 'side või sidumine (aianduses)'
  • accommodant 'järeleandlik, vastutulelik'
  • accommodement 'ka: sobitus, sobing; kokkulepe, kompromiss; hüvitus; leping'
  • accommoder 'ka: sobitama, lepitama; (toitu) valmistama; korda seadma
  • accompagnage 'siidiniitide reaharvendaja'
  • accompli 'ka: täielik, täiuslik'
  • accomplir 'ka: (lubadust) pidama'
  • s'accomplir 'ka: täiustuma'
  • accord 'ka: ühildumine; (raadio) häälestus'
  • accordage '(pilli) häälestamine'
  • accordailles 'kihlus'
  • accordé 'peigmees, kihlatu'
  • accordée 'pruut, kihlatu
  • accorder 'ka: armulikult andma, annetama, lubama; häälde seadma; lepitama; möönma; üles tunnistama; määrama, lubama; võimaldama, lubama; loovutama; kihlama'
  • accordeur, accordeuse 'häälestaja'
  • accordoir 'häälestanisinstrument'
  • accore 'järsk'
  • accorer 'toestama'
  • accort 'viisakas; paindlik; oskuslik'
  • accostable 'lahke, sõbralik'
  • accostage 'randumine'
  • accoster 'juurde astuma, kõnetama; randuma, laeva randa juhtima'
  • accot 'tugi'
  • accotement 'teeäär; jalakäijate või jalgratturite teeosa'
  • accoter 'toetama; külje peal olema (laev)'
  • accotoir 'külgtugi'
  • accouchée 'sünnitaja'
  • accouchement 'sünnitus; tekkimine'
  • accoucher 'sünnitama; sünnitusabi andma'
  • (s’)accouder 'küünarnukkidele toetuma'
  • accoudoir 'tugitooli käetugi'
  • accouple
  • accouplement réactif 'tagasiside'
  • accouplement universel 'universaalliigend'
  • accoutrement 'veider või naeruväärne rõivastus'
  • accoutrer 'üles mukkima'
  • accouvage 'haudejaam'
  • accouver 'hauduma'
  • s’accréditer 'usaldust võitma'
  • accroc [akro] 'rebend, käristusauk; katkine koht; plekk; takistus, tõkestus, raskus'
  • accrochage 'ka: laadimisplats kaevanduses; kokkupõrge; tüli, vaidlus; võitlus, sõjaline kokkupõrge; otsasõit'
  • accroche 'haak; raskus'
  • accrocher 'külge haakima või riputama; autoga riivama; otsa sõitma; kinni haarama; takistama'
  • s'accrocher 'rippuma jääma; klammerduma'
    • se l'accrocher 'vööd koomale tõmbama'
  • accrocheur 'petis; pärandi väljapetja; spekulant'
  • faire accroire 'ette luiskama; olematus asjas või vales veenda püüdma'
    • en faire accroire 'luiskama'
    • s’en faire accroire 'endast heal arvamusel olema
  • accroissement 'ka: mäkketõus
  • accroît 'taimede paljunemine, juurdekasv'
  • s'accroupetonner = s'accroupir'
  • accroupi 'kükitav'
  • s'sccroupir 'maha kükitama; alla suruma'
  • accru 'ka: juurevõrse'
  • accrue 'metsa juurdekasv'
  • accueil [aköi] vastuvõtt
  • accueilant 'külalislahke, lahke, sõbralik'
  • accul 'ummik, kitsaskoht; abajas; kott, ümberpiiramine'
  • acculement 'tagant üleulatumine (raskelt koormatud vagunil)'
  • acculer 'nurka ajama, kitsikusse ajama'
  • s’acculer 'seljaga toetuma'
  • accusateur 'ka: kaebaja'
  • accusé 'ka: tuntav, äratuntav; rõhutatud; teravalt esiletungiv, markantne (näojoon)'
  • accusé de réception 'kättesaamisteade, kviitung'
  • accuser 'ka: kinnitama, avaldama, teatama; alla kriipsutama, esile tõstma, rõhutama
  • acérage
  • acéré 'terav, lõikav; solvav'
  • acescence 'hapnemise juuretis
  • acescent 'hapnev'
  • acétol 'puhastatud äädikas'
  • achalandage 'tarbijaskond, ostjaskond; klientide värbamine'
  • achalandé 'hästiminev (äri); nõutud, otsitud (kaup)'
  • acharné 'raevukas, äge; kirglik, visa'
  • acharnement 'raev; verejanu; kibestumus; visa kiindumus'
  • acharner 'vihale ässitama; kibestuma panema'
  • s’acharner 'kirglikult harrastama, tulise innuga tegelema; ägedalt ning püsivalt ründama'
  • achat à tempérament 'järelmaksuga ost'
  • acheminement 'edasiliikumine; teelesaatmine; suunamine; tee etterajamine; ettevalmistus; kaasaaitamine'
  • acheminer 'teele saatma; suunama; liikuma panema; kaasa aitama, edendama'
  • achet, achète 'kilk'
  • acheter [ašte] 'ka: ära ostma, pistima; pilkama, narritama'
    • acheter au comptant 'kohe makstes või sularaha eest ostma'
  • achoppement 'takistus, komistus'
  • achopper 'ka: nurjuma'
  • s'achopper 'ka: nurjuma'
  • aciculaire 'okkakujuline'
  • aciculé 'peente triipudega (loom)'
  • acide 'ka: teravus'
  • acidule 'hapukas'
  • acidulé 'hapukas; terav (ütlus)'
  • acidulés 'drops'
  • aciduler 'hapendama'
  • acolyte 'alamvaimulik katoliku kirikus; abiline, käsiline'
  • acompte [akont] 'ositimaks, ajatimaks; sissemaks, esimene osamaks; avanss'
  • aconit [akonit]] 'käoking'

Sa (korea keeles) muuda

사 (sa) ja tema tähendused

사 四 neli; 사분의 일 [sa bun-ui il] üks neljandik; veerand, neljakordne hulk

사 士 (사람 [sa-ram]) ametnik, kordnik, härrasmees, isik

사 寺 tempel; pühamu

사 巳 (십이지의 [sap-mi-dži-ui]) Mao Märk (mütoloogias) [Madu]; (방향) Mao Suund (mütoloogias)

I (korea keeles) muuda

i () on täht, häälik ja silp korea keeles.

Silbi i (이) kirjutatamiseks kasutatakse tühihäälikut ㅇ ja tähte ㅣ.

Korea keeles väljendatakse i-tähega erinevaid sõnu ja nende tähenduste eristamiseks kasutatakse hanja 't [handža].

Korea kasutus ilma hanjata:

이 'isik; inimene; keegi';
이 'hammas ; kihv'
이 'perekonna nimi Lee, Le'

sõna, milles silp i [이] on ainus silp sõnas ja ta viiakse hanja vormi järgmiste tähemärkidega: ja - 'kaks; teine'

Mõned näited silbi i kasutamisest ja tema hanja-transkriptsioonist:

sõnad, milles silp i (이) on hanja-kujul : [돈의 단위 don-ik dan-wi] ' ri, üks kümnendik jun 'ist'

sõnad, milles silp i (이) on hanja-kujul : [이득 i-dõk] 'kasum; kasu saama'

sõnad, milles silp i (이) on hanja-kujul : [거리 geo-ri] ' ri, korea pikkusühik (400 meetrit); ri, korea väikseim haldusüksus; küla'

sõnad, milles silp i (이) on hanja-kujul : 'meremiil; sõlm; keerdsõlm, raskus; pahk, oks, oksakoht'

sõnad, milles silp i (이) on hanja-kujul : [도리 do-ri] 'põhjus'; [진리 džin-ri] 'tõde'; [공정 gong-džeong] 'õiglus'