Saksa
Määrsõna
amen [ˈaːmɛn], [ˈaːmən]
- aamen, nõnda sündigu. Kasutatakse kinnitava lõpusõnana palve, õnnistuse, pühakirjalugemise või jutluse järel.
- Ihm sei Ehre in alle Ewigkeit. Amen. – kellele olgu kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen. (Gl 1:5)
- Er, der dies bezeugt, spricht: Ja, ich komme bald. - Amen. Komm, Herr Jesus! – Tema, kes seda tunnistab, ütleb: „Jah, ma tulen varsti!” Aamen. Tule, Issand Jeesus! (Ilm 22:20)
- Und alles Volk rief: Amen, amen. – Ja kogu rahvas ütles: „Nõnda sündigu! Nõnda sündigu!” (Juudit 13:20)
- tõesti. Kinnitab öeldava tõsikindlust.
- Amen, das sage ich euch – Tõesti, ma ütlen teile (Mt 11:11)
- amen, ich sage euch – tõesti, ma ütlen teile (Mt 18:13, Lk 18:17)
- Amen, amen, ich sage dir – Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle (Jh 3:3)
