Ainu

Tegusõna

an

  1. olema (ainsuses)


Bretooni

Artikkel

an

  1. Kasutatakse määrava artiklina. Ei tõlgita.

Variandid


Friuuli

Nimisõna

an meessoost

Vormid

Päritolu

Ladina sõnast annus.


Iiri

Artikkel

an [ənˠ], [ə] (kaashäälikute vahel)

  1. Kasutatakse (meessoo ainsuse nimetava) määrava artiklina. Ei tõlgita.
    an fear – mees
    an t-uisce – vesi

Vormid

  • meessoost
    • ainsuse nimetav: an
    • ainsuse omastav: an
    • mitmus: na
  • naissoost
    • ainsuse nimetav: an
    • ainsuse omastav: na
    • mitmus: na

Märkus

Kui järgnev sõna algab täishäälikuga, liitub sellele t- (t-protees).

Päritolu

Vanaiiri in, algkeldi *sindo- ('see'), algindoeuroopa *sḗm ('üks') või * ('see').

Artiklivorm (1)

an [ənˠ], [ə] (kaashäälikute vahel)

  1. Kasutatakse naissoo ainsuse nimetava määrava artiklina. Ei tõlgita.
    an bhean ― naine
    an tsráid – tänav

Märkus

Järgneva sõna algkonsonant pehmendub, välja arvatud d ja t, mis ei muutu, ja s (millele järgneb täishäälik, l, r või n), mille asemele tuleb ts.

Artiklivorm (2)

an [ənˠ], [ə] (kaashäälikute vahel)

  1. Kasutatakse meessoo ainsuse omastava määrava artiklina. Ei tõlgita.
    an pháiste – lapse

Märkus

Järgneva sõna algkonsonant pehmendub, välja arvatud d ja t, mis ei muutu, ja s (millele järgneb täishäälik, l, r või n), mille asemele tuleb ts.

Abisõna

an

  1. kas


Inglise

Hääldus

  • rõhutatult: [æn]
  • rõhuta: [ən]
  • (fail)
  • (fail)

Artikkel

an

  1. Umbmäärane artikkel, kasutatakse vokaaliga algava sõna ees. Vaata ka a.


Ladina

Sidesõna

an

  1. kas
  2. või


Prantsuse

Nimisõna

an [ɑ̃] meessoost

  1. aasta

Vormid


Põhjafriisi

Nimisõna

an kesksoost

  1. part


Rumeenia

Nimisõna

an meessoost

  1. aasta

Fraasid


Saksa

Eessõna

an

  1. (akusatiiviga) juures, -l, peal
  2. (daativiga) juurde, -le, peale


Türgi

Nimisõna

an

  1. hetk