a
vaata ka: A, a-, -a, a., ä, à |
vaata ka: ả |
Täht
Keeltevaheline
Sümbol (1)
Sümbol (2)
a
- Esimene tuntud suurus ehk konstant (algebras).
Päritolu
- Tuntud suuruste tähised on valitud tähestiku algusest; a on tähestiku esimene täht.
Sümbol (3)
Sümbol (4)
a
- male: Malelaua vasakult esimene vertikaalne rida.
Eesti
- Eesti tähestiku esimene täht: A, a
- Järgmine: B
Tähis
a
- aar. Pindalaühik (100 ruutmeetrit).
- Tõlked:
- soome: a
- Tõlked:
- matemaatika: Kasutatakse esimese tuntud suuruse ehk konstandi tähisena (algebras).
- Tõlked:
- soome: a
- Tõlked:
- füüsika: Kasutatakse kiirenduse tähisena. Ladina sõnast acceleratio ('kiirendus').
- Sünonüümid:
- soome: a
- Sünonüümid:
- Kasutatakse aatommassiühiku tähisena.
Vaata ka
Lühend
Nimisõna (1)
Vormid
- Ainsuse omastav: a
- Ainsuse osastav: a-d
- Ainsuse sisseütlev: a-sse
- Ainsuse seesütlev: a-s
- Ainsuse seestütlev: a-st
- Ainsuse alaleütlev: a-le
- Ainsuse alalütlev: a-l
- Ainsuse alaltütlev: a-lt
- Ainsuse saav: a-ks
- Ainsuse rajav: a-ni
- Ainsuse olev: a-na
- Ainsuse kaasaütlev: a-ga
- Ainsuse ilmaütlev: a-ta
- Mitmuse nimetav: a-d
- Mitmuse omastav: a-de
- Mitmuse osastav: a-sid
- Mitmuse sisseütlev: a-desse
- Mitmuse seesütlev: a-des
- Mitmuse seestütlev: a-dest
- Mitmuse alaleütlev: a-dele
- Mitmuse alalütlev: a-del
- Mitmuse alaltütlev: a-delt
- Mitmuse saav: a-deks
- Mitmuse rajav: a-deni
- Mitmuse olev: a-dena
- Mitmuse kaasaütlev: a-dega
- Mitmuse ilmaütlev: a-deta
Nimisõna (2)
Vormid
- Ainsuse omastav: a
- Ainsuse osastav: a'd
- Ainsuse sisseütlev: a'sse
- Ainsuse seesütlev: a's
- Ainsuse seestütlev: a'st
- Ainsuse alaleütlev: a'le
- Ainsuse alalütlev: a'l
- Ainsuse alaltütlev: a'lt
- Ainsuse saav: a'ks
- Ainsuse rajav: a'ni
- Ainsuse olev: a'na
- Ainsuse kaasaütlev: a'ga
- Ainsuse ilmaütlev: a'ta
- Mitmuse nimetav: a'd
- Mitmuse omastav: a'de
- Mitmuse osastav: a'sid
- Mitmuse sisseütlev: a'desse
- Mitmuse seesütlev: a'des
- Mitmuse seestütlev: a'dest
- Mitmuse alaleütlev: a'dele
- Mitmuse alalütlev: a'del
- Mitmuse alaltütlev: a'delt
- Mitmuse saav: a'deks
- Mitmuse rajav: a'deni
- Mitmuse olev: a'dena
- Mitmuse kaasaütlev: a'dega
- Mitmuse ilmaütlev: a'deta
Tuletised
Liitsõnad
Vaata ka
Sidesõna
Vaata ka
Välislink
Abaknoni
Abau
Afari
Afrikaani
Ainu
Alamsorbi
Sidesõna
a
- ja, ning
- bratš a sotša – vend ja õde, õde ja vend, õde-venda
- a to jo wěrno? – ja see peab tõsi olema?
- mida ... seda
Liitsõnad
Fraasid
Päritolu
- Vrd poola, tšehhi, polaabi, kašuubi, ülemsorbi a.
Hüüdsõna
Albaania
Partikkel
Sidesõna
Nimisõna
Ama (paapua)
Aragoni
Bambara
Aserbaidžaani
Nimisõna
Hüüdsõna
Partikkel
Baski
Esperanto
Friuuli
Nimisõna
Eessõna
a
Friisi
Nimisõna
Haiti
Hispaania
Nimisõna
a naissoost
Fraasid
Eessõna
a
- -sse. Väljendab liikumise lõpppunkti.
- poole, suunas. Väljendab liikumise suunda.
- Väljendab kaugust.
- juures, ääres, taga, -s. Väljendab lähedust.
- käes, -s. Väljendab mõju all olemist.
- Väljendab mitmesuguseid ruumisuhteid.
- -l. Väljendab kuupäeva.
- kell. Väljendab kellaaega.
- pärast.
- -l.
- al quinto día — viiendal päeval
- -ga, ajal. Väljendab üheaegsust.
- Väljendab mitmesuguseid ajalisi suhteid.
- järel, -lt. Väljendab järjestikulisust.
- Väljendab millegi kasutamist.
- Väljendab tegevusviisi.
Fraasid
- a ambos lados
- a dónde
- a escondidas
- a la cabeza
- a la derecha
- a la francesa
- a la izquierda
- a la mesa
- a la puerta
- a la salida del sol
- a la sombra
- a mano
- a tiempo
- a veces
- al aire libre
- al borde
- al borde del camino
- al cine
- al fin
- al final
- al final de la calle
- al médico
- al mediodía
- al óleo
- al sol
- al viento
- día a día
- ir al cine
- ir al médico
- línea a línea
- mirar al suelo
- pintar al óleo
- subir al techo
- vivir a lo grande
- volverse a la pared
Hollandi
Iiri
Asesõna
a (põhjustab järgneva sõna häälikupehmendust)
- tema (meessoost omastav)
Asesõna
Asesõna
Asesõna
Abisõna
a (põhjustab järgneva sõna h-proteesi)
- Kasutatakse enne arvsõnu.
Abisõna
Abisõna
a
- Kasutatakse vokatiivi ees.
Indoneesia
Inglise
Lühend (1)
Lühend (2)
Artikkel
a [ə] , rõhu puhul [eɪ]
umbmäärane artikkel
- üks (enamasti jäetakse tõlkimata). Näitab, et järgnev nimisõna või nimisõnafraas osutab asjale või isikule, mida või keda teatakse või kellele osutatakse üldnime või kirjelduse kaudu ning keda pole eelnevas jutus mainitud.
- üks (enamasti jäetakse tõlkimata). Näitab, et järgnev nimisõna või nimisõnafraas osutab objektide klassile, millesse kuulumise lause teatud objektile omistab.
- Jäetakse tõlkimata. Näitab, et järgnev nimisõna või nimisõnafraas osutab objektile, millega sarnanemise lause teatud objektile omistab.
- keegi: Näitab, et järgnev isikunimi kuulub isikule, kellest kõneleja ei tea suurt midagi peale nime.
- mingit, mitte mingit. Kasutatakse nimisõna ees, kui see osutab (abstraktsele) asjale, mille täielikku puudumist rõhutatakse.
- Distributiivse tähendusega sõna, mida kasutatakse jaotuse aluseks oleva sõna ees.
Märkused
- Umbmäärast artiklit kasutatakse (tavaliselt loenduvate) nimisõnade ja nimisõnafraaside ees.
- Seda artiklit kasutatakse ainult ainsuses nimisõnade ja nimisõnafraaside ees. Mitmuses jäetakse artikkel ära.
- Kui järgnev sõna algab häälduses täishäälikuga, siis on selle artikli asemel artikkel an. Seejuures arvestatakse hääldust, mitte kirjapilti. Kõnekeeles ja eriti mõningates murretes kasutatakse sõna a ka täishääliku ees. Varem on sõna an laialdasemalt kasutatud ka juhtudel, mil järgnev sõna algab ainult kirjapildis täishäälikuga; nüüd on selline kasutus haruldasem. Varem kasutati sõna an laialdaselt ka juhul, kui järgnev sõna algab hääldatava h-tähega rõhutus või nõrga rõhuga silbis; sel juhul jäeti h hääldamata (enamasti ei hääldatud seda ka muudel juhtudel). Nüüd kasutatakse sellisel juhul enamasti sõna a ning h-häälik hääldatakse välja (seda näeb ette ka vorm). Mõnikord kasutatakse sõna an h-tähe ees ka rõhulise silbi puhul.
Päritolu
Nimisõna
Itaalia
Eessõna
a
- -le. Kaudsihitist märkiva fraasi ees.
- Sihtkohta märkiva sõna ees.
- juurde
- avviciniamoci a loro – lähme nende juurde
- Asukohta märkiva sõna ees.
- ääres
- kuni
- Kellaaega või muud toimumisaega märkiva fraasi ees.
- a che ora – mis kell
- alle due del pomeriggio – kell kaks päeval
- A settembre ricomincia la scuola. – Septembris hakkab kool jälle peale.
- Vanust märkiva fraasi ees.
- Vahendit märkiva sõna ees.
- Põhjust märkiva sõna ees.
- Eesmärki märkiva sõna ees.
- eest. Hinda märkiva sõna ees.
- eest. Mõistetud karistust märkiva sõna ees.
- É stato condannato all'ergastolo. – Ta mõisteti vangi.
- Väljendab mitmesuguseid muid suhteid.
- giocare a scacchi – malet mängima
- guadagnare cento mile lire al mese – sada tuhat liiri kuus teenima
- pensare a qualcheduno – kellelegi mõtlema
- al momento opportuno – sobival võimalusel
- alla fine – lõpuks
- Odio le magliette a righe. – Ma ei salli triibulisi särke.
- A pochi metri di distanza da casa nostra c'è una libreria. – Mõne meetri kaugusel meie majast on raamatupood.
Kasutamine
- Tähega a algava sõna ees, harvem mõne teise vokaaliga algava sõna ees, võib asenduda sõnaga ad.
- ad Ancona – Anconas
Kontraktsioonid
Fraasid
Päritolu
- Ladina sõnast ad.
Vaata ka
Nimisõna
Katalaani
Nimisõna
Eessõna
a
- Kasutatakse asukohta väljendava väljendi ees.
- Kasutatakse sihtkohta väljendava väljendi ees.
- Kasutatakse hetke või ajavahemikku väljendava määruse alguses.
- à.
- Kasutatakse kaudsihitises.
- -mises. Kasutatakse tegevust väljendava väljendi ees, kui öeldakse, et miski seisneb selles tegevuses.
- consisteix a netejar – seisneb puhastamises
- Kasutatakse ülesannet väljendava infinitiivis tegusõna ees.
- -ma.
Kiribati
Koltasaami
Kõmri
Ladina
Livviko
Läti
Hüüdsõna
a
- Väljendab mitmesuguseid tundeid.
Malagassi
Mandinka
Nauru
Ngalumi
Nimisõna
Norra
Nimisõna
a meessoost
Vormid
Liitsõnad
Fraasid
Asesõna
a
- murdesõna: ta, tema, teda. Kasutatakse enkliitilise obliikvavormina asesõnana naissoost isikute ning naissoost sõnaga tähistavate loomade ja asjade kohta.
- murdesõna: ta, tema. Kasutatakse asesõnana enkliitiliselt sidesõna järel või kui lause läheb edasi, naissoost isikute ning naissoost sõnaga tähistavate loomade ja asjade kohta.
- murdesõna: Kasutatakse prokliitiliselt naisisiku nime või naisisikut tähistava sugulasenimetuse ees.
Päritolu
Sidesõna
Hüüdsõna (1)
Hüüdsõna (2)
Eessõna
Lühend
Pakohi
Poola
Nimisõna
Sidesõna
Hüüdsõna
Vaata ka
Portugali
Artikkel
Asesõna (1)
a
- teda (naissoost). Kolmanda isiku naissoo isikulise asesõna sihitav kääne. Encontrei-a na rua. 'Kohtasin teda tänaval. Vejo-a. 'Ma näen teda.'
Kasutamine
Vormid
Tegusõnavormide järel, mis lõpevad tähega -r, -s või -z, asesõnade nos ja vos järel ning määrsõna eis järel asendub sõna a sõnaga la ning eelnev täht kaob. fiz: Fi-la ficar contente. 'Tegin ta õnnelikuks'. nos: Deu-no-la relutantemente. 'Ta andis selle meile vastu tahtmist. eis: Ei-la! 'Näe, seal ta on!' ver: Posso vê-la? 'Kas ma saan teda näha?'
Vaata ka
- o (meessoo vorm)
Päritolu
Läheb tagasi ladina sõnale illa.
Asesõna (2)
Eessõna
a
- Väljendab suunda. Vou a Lisboa. Sõidan Lissaboni. Vamos a Paris! 'Lähme Pariisi!' Vou à cidade. 'Lähen linna.' Ele vai à escola. 'Ta läheb kooli.' Eles vão à estação. Vou à festa. 'Lähen peole.' Ele vai à rua Harju. 'Ta läheb Harju tänavale.'
- Väljendab kohta. a poucos passos daqui. 'mõne sammu kaugusel siit'. a pouca distância. 'mitte kaugel.'
- Kuni. da infância à velhice. 'lapsepõlvest vanaduseni.' de Lisboa a Paris. 'Lissabonist Pariisini.'
- Väljendab aega. às três. 'kell kolm.' a que horas? 'mis kell?' ao pôr do sol 'päikeseloojangul'. Onde vai ele a esta hora da noite'? 'Kuhu ta sellel öötunnil läheb?' aos 30 anos '30-aastaselt'.
- Väljendab vahendit. fechado à chave 'lukus, võtmega kinni (keeratud)'. escrever à máquina 'masinal kirjutama'.
- tükk, à. Kasutatakse ühiku hinna väljendamisel. a dez centavos cada um 'kümme sentaavi tükk, à kümme sentaavi'.
- Väljendab laenuprotsenti või intressi. a um juro de cinco por cento 'viie protsendiga'.
- haaval, -haaval. gota a gota 'tilkhaaval'.
- kohaselt, järgi. a seu gosto 'oma maitse järgi, oma maitse kohaselt'.
- peale. a convite 'kutsel, kutse peale'.
- järel. dia a dia 'päev päeva järel'.
- Kasutatakse vajaduse korral sihitise ees. Ele quer aos filhos. 'Ta armastab oma lapsi.' A mim ele não engana. 'Mind ta ei peta.'
- Kasutatakse kaudsihitise ees. Eu só escrevo a ele. 'Ma kirjutan ainult talle.' Dei o livro a ela. 'Andsin raamatu talle.'
- kaupa. aos centos 'sadade kaupa'.
- Väljendab materjali. bordar a ouro 'kullaga tikkima'. quadro a óleo 'õlimaal'.
- kui. Koos infinitiiviga väljendab tingimust. a ser assim 'kui see oleks nii. a ser isso verdade 'kui see oleks tõsi.
- Koos infinitiiviga väljendab vahetut tulevikku. Sou eu a jogar agora. 'Hakkan kohe mängima'. Estão a chegar. 'Nad kohe tulevad'.
- Koos infinitiiviga väljendab kavatsust. Estou a sair. 'Tahan ära minna. Hakkan minema.'
- Koos infinitiivi ja määrava artikliga väljendab tegevuse aega (-des). ao entrar 'sisenedes, sisse minnes'. ao estudar 'õppides, õppimise ajal'.
- Infinitiivi ees, kui juttu on midagi tegema õppimisest. ensinar a nadar 'ujuma õppima'. aprender a ler 'lugema õppima'.
Kontraktsioonid
Päritolu
- Ladina eessõnast ad.
Vaata ka
Nimisõna
Omadussõna
Lühend
Prantsuse
vaata ka: à |
Täht
A, a
Hääldus
Hääldub kinnise või lahtise a-na.
Täheühendites:
- ai: kinnine või lahtine e
- aî: lahtine e
- aô: kinnine o
- aoû: u
- au: kinnine või lahtine o
- ay: lahtine e (sõnas bayer: [aj])
- eau: kinnine o
- aen: nasaliseeritud a
- aim: nasaliseeritud e; täishääliku ees lahtine e pluss [m]
- ain: nasaliseeritud e; täishääliku ees lahtine e pluss [n]
- am: nasaliseeritud a; täishääliku ees [am]
- anc: nasaliseeritud a; täishääliku ees nasaliseeritud a pluss [s] või [k]
- aon: nasaliseeritud a
- ean: nasaliseeritud a
Sümbol
Nimisõna
Tegusõnavorm
Eessõna
a
Vanas kirjakeeles, praegu à.
Vaata ka
Rapanui
Rootsi
Nimisõna (1)
a, A
- A, a, a-täht, A-täht.
- A-tähega algavate sõnade osa sõnaraamatus.
- a, a-häälik
- Sünonüüm:
- *a-ljud
- A, a. Esimene objekt reas.
- A. Parim hinne või kvaliteediklass.
- matemaatika: a, A. Esimene tuntud suurus või objekt.
- loogika: A. Üldjaatava otsustuse tähis.
- muusika: a, la. Kuues toon, helihargi toon.
- muusika: Laad, mille põhitoon on a.
- a. Noot, mis märgib a-d.
- muusika: Keel, klahv või orelivile, mis tekitab a-tooni.
Fraasid
Liitsõnad
- A-afdelning, A-avdelning
- A-ark
- A-B
- A-BC
- A-BCD
- a-deklination
- A-Duk
- a-dur
- a-dursackord
- a-dursduett
- a-fack
- A-gosse
- A-häfte
- A-karl
- a-klarinett
- A-klass
- A-kria
- A-linje
- a-ljud
- a-luta
- A-låda
- a-moll
- a-mollsackord
- a-mollsduett
- A-nummer
- a-omljud
- a-runa
- A-serie
- a-stam
- a-sträng
- A-tecken
- a-ton
- a-trumpet
- A-typ
- aflednings-a
- antika-a
- dunder-a
- fraktur-a
Vormid
Nimisõna (2)
Hüüdsõna
Vaata ka
Rumeenia
Nimisõna
Saksa
Nimisõna
a, A [a:] kesksoost
väiketäht: # A, a, A-täht, a-täht. Saksa tähestiku esimene täht.
- Hääldus
- A on lahtine labialiseerimata eesvokaal. Selle moodustamiseks avatakse huuled laialt ning keel pannakse lamedasse asendisse.
- Saksa keeles on kaks a-foneemi: lühike a nagu sõnas satt ning pikk vokaal, mis moodustatakse tagapool (nagu sõnas Rat). Võõrsõnades ja naisenimede lõpus esineb lühike a, mis on tämbrilt nagu pikk a (poolpikk a).
- Hääliku pikkust tähistatakse kirjas mitut moodi. Pikk a on näiteks sõnades Rat, Aar, Haar, Aachen, Bahre, Bratsche, lühike a näiteks sõnades hat, Matte, Matsch.
- Erinevalt saksa ühiskeelest on pikal ja lühikesel a-tähel piirkondliku värvinguga kõnekeeles enamasti erinevusi, mis võivad olla piirkonniti lausa vastupidised. Lõuna-Saksamaal ning algselt ka Reinimaal on pikk a lahtine ja lühike kinnine nagu ungari ja hollandi keeles. Põhja-Saksamaal aga on pikk a kinnine nagu briti inglise standardkeeles, lühike lahtine. Tänapäeva Reinimaal on nii lühike kui ka pikk a lahtised nagu Westfalenis, tüüringi-ülemsaksi murdes on mõlemad kinnised, kuid kvaliteedierinevusega.
- Teatud juhtudel moodustub a-st umlaut ä: (hat → hätte, Haus → Häuser). Viimasel juhul on tegemist diftongidega au ja äu.
- a, a-häälik.
- Sünonüüm:
- A, a, la. Toon la.
Vormid
Liitsõnad
Tuletised
Fraasid
Päritolu
- Vana- ja keskülemsaksa a.
Eessõna
Vaata ka
Lühend
Slovaki
Sidesõna
Hüüdsõna
Nimisõna
Kildsõna
Sloveeni
Soome
Nimisõna
Tähis
a
- a. Kasutatakse esimese tuntud suuruse või objekti tähisena.
- a. Kasutatakse kiirenduse (kiihtyvyys) tähisena.
Lühend
Hüüdsõna
Taani
Nimisõna
Sümbol
Vaata ka
Tok-pisini
Hüüdsõna
Tšehhi
Tuvalu
a
Artikkel
a
Mitmuse määrav artikkel.
- Mitmuse määrav artikkel.