Vaata kaRedigeeri

KeeltevahelineRedigeeri

TähtRedigeeri

Y, y

  1. Ladina tähestiku eelviimane täht.

SümbolRedigeeri

y, Y

  1. matemaatika: teine muutuja
  2. matemaatika: teine tundmatu suurus

EestiRedigeeri

NimisõnaRedigeeri

Y, y

['üpsilon], ['igrek]
  1. Täht Y, y. Eesti tähestiku viimane täht, ladina tähestiku eelviimane täht.

    Sünonüümid:

    Tõlked:

Teisi tähendusi vaata alajaotusest "Keeltevaheline"

GaleegiRedigeeri

TähtRedigeeri

Võõrtäht.

NimisõnaRedigeeri

Y, y

  1. Y, y, Y-täht, y-täht.

    Sünonüüm:

GuaraniiRedigeeri

NimisõnaRedigeeri

y

  1. vesi
  2. Värvitu vedelik.
  3. jõgi

SünonüümRedigeeri

HispaaniaRedigeeri

TähtRedigeeri

HääldusRedigeeri

Üldiselt hääldub frikatiivina [j], silbi lõpus poolvokaalina [i], nasaali järel afrikaadina.

Varem kirjutati sõna alguses I asemel Y, et täht paremini silma paistaks. Aastal 1726 otsustas Hispaania Kuninglik Akadeemia tähtede y ja i kasutamise lahutada. Praegu on selline kasutus säilinud vaid mõnes nimes (Ybarra) ja lühendis (CYII).

Nimisõna (1)Redigeeri

Y, y [igri'eγa], [je] naissoost

  1. Y, y, Y-täht, y-täht
    Sünonüümid:

Nimisõna (2)Redigeeri

y

naissoost

  1. käimla, klosett

SidesõnaRedigeeri

y

[i]; vokaalide vahel [j]

  1. ja, ning, aga. Kasutatakse sõnu, fraase või osalauseid ühendava sidesõnana, millel on koondav või ka vastandav tähendus.
    Alfredo y Andrés están aquí. – Alfredo ja Andrés on siin.
    Te llamé y no viniste. – Ma hüüdsin sind, aga sa ei tulnud.

  2. Kasutatakse tähenduse rõhutamiseks.
    días y días – päevadekaupa

  3. Kasutatakse erinevuse väljendamiseks.
    Hay hombres y hombres. – On erinevaid inimesi.

  4. Kasutatakse põhiarvudes kümnelise ja ühelise vahel.
    diez y seis – kuusteist
    veinte y uno – kakskümmend üks

  5. Kasutatakse kellaja väljendamisel tundide ja minutite eraldamiseks.
    Son las cuatro y cinco. – Kell on viis minutit neli läbi.

  6. Kasutatakse aadlike nimedes isa ja ema perekonnanime vahel.

  7. ja, aga, mis siis, ja mis siis, aga mis siis. Kasutatakse küsimuse alguses.
    ¿Y si no lo pago? – Ja kui ma ei maksa? Aga kui ma ei maksa? Mis siis, kui ma ei maksa? Aga mis siis, kui ma ei maksa? Ja mis siis, kui ma ei maksa?

FraasidRedigeeri

MärkusRedigeeri

Kui järgneb [i] (i või hi, välja arvatud hie), siis kasutatakse y asemel sõna e (ka: ÿ). Erandiks on juhtum, kui y alustab küsimust, näiteks: ¿Y Isidoro?

PäritoluRedigeeri

Ladina sõnast et 'ja'.

Vaata kaRedigeeri

MäärsõnaRedigeeri

y

  1. vananenud: seal

    Sünonüüm:

PäritoluRedigeeri

Ladina sõnast ibi 'seal'.


IngliseRedigeeri

TähtRedigeeri

Y, y

Inglise tähestiku 25. täht.

HääldusRedigeeri

Häälduse variante:

  1. silbi alguses [j]
    yes
    beyond
  2. kinnises silbis [i]
    myth
  3. [i]
    city
  4. [ai]
    my

Nimisõna (1)Redigeeri

y, Y

[w'ai]

  1. y, Y, y-täht, Y-täht. Inglise tähestiku 25. täht.

    Sünonüüm:

  2. Mingi häälik või häälikuühend, mida y-täht märgib.
  3. Y- või y-tähe eksemplar.
  4. Y- või y-tähe ladumis- või trükivorm.
  5. Kahekümne viies asi mingist seeriast.
  6. Y-tähe kujuline asi.
  7. Kividest suur Y ülikooli Brigham Young University juures.
  8. Hargnev toruliitmik.

VormidRedigeeri

HomofoonidRedigeeri

Nimisõna (2)Redigeeri

y

[w'ai]

  1. matemaatika: y, y, igrek. Teine tundmatu suurus (esimene on tavaliselt x).
  2. matemaatika: y, y. Teine muutuja (esimene on tavaliselt x).
  3. matemaatika: y, y, ordinaat
  4. matemaatika: y-telg, ordinaattelg, sekundaarne telg, vertikaaltelg

    Sünonüüm:

Vaata kaRedigeeri

OmadussõnaRedigeeri

Y, y

[w'ai]

  1. Y-le või y-le omane.
  2. Kahekümne viies mingis seerias.
  3. Y-kujuline.


Vaata kaRedigeeri

Lühend (1)Redigeeri

y

  1. jard, jardi. Lühend sõnast yard või yards.

  2. Lühend sõnast yeoman tähenduses 'sõjalaevastiku arveallohvitser ehk laoülem'.

Lühend (2)Redigeeri

y, y.

  1. a, a., aasta, aastat. Lühend sõnast year või years.

Lühend (3)Redigeeri

y.

  1. jard, jardi. Lühend sõnadest yard, yards.

  2. Miks? Lühend, mida kasutatakse chat'is, sest sõna why kõlab samamoodi nagu tähe nimetus.

Vaata kaRedigeeri


KõmriRedigeeri

Artikkel

y

  1. Kasutatakse määrava artiklina. Ei tõlgita.

VariandidRedigeeri

  • yr (kasutatakse täishäälikute ja h ees)

Abisõna

y

  1. Kasutatakse partiklina tegusõna ees. Ei tõlgita.
  2. mis, mida. Kasutatakse partiklina relatiivlause ees.

VariandidRedigeeri

  • yr (kasutatakse täishäälikute ja h ees)


LadinaRedigeeri

TähtRedigeeri

Y, y

Ladina tähestiku eelviimane täht.


NimisõnaRedigeeri

Y, y

kesksoost

  1. Y, y, Y-täht, y-täht, üpsilon, igrek.

VormidRedigeeri

Ei käändu.

PrantsuseRedigeeri

HääldusRedigeeri

[i], sõna algul võib häälduda ka [j]. Sõnaalguline y [j] käitub konsonandina.

Nimisõna (1)Redigeeri

Y, y

meessoost

  1. Y, y, Y-täht, y-täht.

    Sünonüümid:
  2. Y- või y-tähe eksemplar.
    Sünonüümid:

FraasidRedigeeri

PäritoluRedigeeri

Aastast 1119 on fikseeritud y griu ja y.

Nimisõna (2)Redigeeri

y

meessoost

  1. matemaatika: y. Teine muutuja.

Nimisõnade kasutamineRedigeeri

Määrav artikkel le esineb y ees üldiselt kujul l'.
Ljesoon harilik sõnade des, deux, un, en puhul.

Määrsõnaline asesõnaRedigeeri

y

  1. seal; sinna. Anafooriline kohta või sihtkohta väljendav asesõna, mis viitab kohale, mida on eelnevalt mainitud koos eessõnaga à.
    Je me rends à la bibliothèque et y lis des livres. – Ma pöördun raamatukogu poole ja loen seal raamatuid.

  2. seal, sinna. Anafooriline kohta või sihtkohta asesõna, mis asendab kohta väljendavat fraasi eessõnaga chez, dans, en, sous, sur või muu eessõnaga.
    Est-elle dans la salle? Oui, elle y est. – Kas ta on saalis? Jah, on küll.

  3. seal; siin. Anafooriline asesõna, mis asendab kohamäärsõna.
    Est-il ici? Oui, il y est. – Kas ta on siin? Jah, on küll.

  4. jääb tõlkimata. Pleonastiline asesõna, mis lisandub kohamäärsõnale, näiteks , dessus, või sõnale .

  5. jääb tõlkimata. Pleonastiline asesõna, mis lisandub sihtkohta või kohta väljendavale fraasile.

  6. seal. Anafooriline asesõna, mis asendab kohta märkivat nimisõnafraasi, väljendades selles kohas viibimist.

  7. tõlge oleneb rektsioonist: sellest; sellele jne. Anafooriline isikuline asesõna, mis asendab eessõnafraasi eessõnaga à.

  8. vananenud või püsiväljendite puhul; tõlge oleneb rektsioonist: sellesse, temasse, seda jne. Anafooriline isikuline asesõna, mis asendab eessõnafraasi eessõnaga en, par, pour jne.

  9. tõlge oleneb rektsioonist: neid, nendega jne. Anafooriline isikuline asesõna, mis asendab nimisõna.

  10. tõlge oleneb rektsioonist: sellele jne. Anafooriline isikuline asesõna, mis asendab infinitiivi.

  11. tõlge oleneb rektsioonist: sellele jne. Anafooriline isikuline asesõna, mis asendab tervet lauset, sealhulgas pleonastiliselt võrdluslausetes.


SaksaRedigeeri

TähtRedigeeri

Y, y

HääldusRedigeeri

Kreeka, ladina ja skandinaavia päritolu võõrsõnades hääldub [ü]-na. Mõnes skandinaavia nimes, näiteks Visby, hääldub i-na, nagu ka saksa nimes Rieseby. Teistest keeltest pärit sõnades hääldub nagu j või i, inglise ja afrikaani keelest pärit sõnades ka ai. Mittevõõrsõnadest sisaldub y ainult pärisnimedes, milles ei või ai kirjutatakse veel vanamoodi ey ja ay.

TupiiRedigeeri

NimisõnaRedigeeri

y

  1. vesi

  2. jõgi

SünonüümidRedigeeri

LiitsõnadRedigeeri


VietnamiRedigeeri

NimisõnaRedigeeri

y

  1. meditsiin