Inglise

Hääldus muuda

  • (fail)

Omadussõna

absent [ˈæbsənt]

  1. puuduv, eemalviibiv, äraolev, eemalolev, ära. Mingis kohas või mingil üritusel mitte viibiv (eriti kui kohalolu eeldatakse). Kasutatakse eriti töölt või koolist puudumise kohta.
    A gentleman is absent on his travels. – 'Härra on reisil.' (Webster 1828)
    absent from one another – 'ei näe teineteist' (1. Moosese raamat 31:49)

    Sünonüümid:

  2. "Pole kodus" (ei taha külalisi vastu võtta).

  3. puuduv, olematu, mitteeksisteeriv. Mingis kohas või kellelgi või millelgi mitte olemasolev.

    Sünonüümid:

  4. hajameelne, äraolev, hajevil, mõtetega eemalolev, mõtetega mujal viibiv. Ümbritsevat mitte tähelepanev ja tahtmatult muule mõtlev.
    What is commonly called an absent man is commonly either a very weak or a very affected man. – 'See, keda tavaliselt nimetatakse hajameelseks inimeseks, on tavaliselt kas väga nõrk või väga liigutatud inimene.' (Chesterfield)
    An absent man is uncivil to the company. – 'Hajameelne inimene on seltskonna vastu ebaviisakas.'
    Sünonüümid:

  5. näoilme kohta: hajameelne, äraolev. Hajameelsusest tunnistust andev.
    Sünonüümid:


Fraasid muuda

Liitsõnad muuda


Tuletised muuda

Tähendusvarjund muuda

Sõna absent väljendab tavaliselt hajameelsust, mis tuleneb püsivatest keskendumisraskustest distsiplineerimatuse tõttu. Seevastu sõna abstracted väljendab hajameelsust, mis tuleneb tähtsatest või erutavatest mõtetest, mis kogu tähelepanu endale tõmbavad.

Rektsioon muuda

Nii tähenduses 'mittekohalolev' kui ka tähenduses 'olematu' võib sõna kasutada koos eessõnaga from, millele järgneb koht või üritus, millelt puudutakse või koht, kus miski puudub.

Päritolu muuda

Sõna on laenatud keskinglise keelde Inglismaa prantsuse keele sõna absent kaudu ladina sõna absens 'äraolev, eemalviibiv, puuduv' käändevormidest. Ladina sõna on oleviku kesksõna sõnast absum, abesse 'puuduma'.
Sõna on kasutusele võetud 14. sajandil.

Eessõna muuda

absent

[ˈæbsənt]

  1. ilma, puududes, puudumisel
    Sünonüümid:


Tegusõna muuda

absent

[æbs'ent]

  1. vananenud: eemal hoidma, kinni pidama. (Kellelgi) kohalolekut takistama.

Vormid muuda

Fraasid muuda

Tuletised muuda

Päritolu muuda

Laenatud umbes 1400 keskprantsuse sõnast absenter, mis pärines hilisladina sõnast absento, absentare 'eemal hoidma' ladina sõnast absens 'puuduv'.



Prantsuse

Omadussõna

absent [ab.sɑ̃] meessoovorm (naissoovorm absente)

  1. puuduv, eemalviibiv, äraolev
  2. hajameelne, mõtetega mujal viibiv, mõtetega mujal, mõtetega eemalviibiv, äraolev, hajevil

Fraasid muuda

Vormid muuda


Nimisõna

absent [ab.sɑ̃] meessoost (naissoost absente)

  1. puuduja, äraolija

Vormid muuda

Tuletised muuda


Päritolu muuda

Ladina absens.